Toivo Vadi, päästeteenistuse Jõgeva keskkomando meeskonnavanem:
“Jäi meelde kui päästeteenistuse suur reformimise aeg. Sellega pole läinud midagi paremaks, pigem ajab elu hullemaks. Maavalitsuse alluvusest jõudsime Päästeameti alla, käsil on üleminek mitmeid maakondi ühendavasse Lõunaregiooni. Tööalaselt ei saa öelda, et Jõgevamaal oli aasta just rahulik, kuid midagi eriti hullu ka ei juhtunud ? on olnud rängemate õnnetustega aastaid. Isiklikust elust pole ka midagi rabavat meenutada – sain vaid aasta vanemaks ja jõudsin esimese juubelini. Sündmuseks võib nimetada ka Piibe maantee rekonstrueerimist, kuid ma ei mõista, miks teede ristmikud on nõnda tobedalt välja ehitatud.”
Alari Päären, ettevõtja, luku- ja võtmeäri omanik Jõgevalt :
“Sellesuvine võimuvõitlus ja nõmedus, et paar kuud enne uusi kohalike omavalitsuste valimisi võeti linnajuhid asjata maha. Vanadel juhtidel jäid tööd pooleli ja uued ei jõudnud selle lühikese ajaga ka midagi teha. Hale oli vaadata, kui mõni kandidaat sai vaid üks-kaks või koguni ainsamatki poolthäält. No milleks lasta end nimekirja panna, kui ka ise oled enda vastu. Veel jäi meelde Weroli pankrotti ajamine, Paunvere väljanäitus, Peipsi vee- ja kalafestival. Saab arvata, et ka kalapeost saab tulevikus üleriigiline, ja miks mitte ka rahvusvaheline üritus.”
Veronika Kalamees, sotsiaalkeskuse loovtegevuse juhendaja Tabivere vallast:
“Ülikooli sissesaamine, meelepärase töökoha ja omaette korteri saamine – seega ühel aastal kõik, mida noorel inimesel iseseisvaks eluks vaja. Hästi läks ka minu lähedastel, mul on kuus õde-venda ? nii et oli õnnelik aasta.”
Kaarel Nõmm, Saduküla põhikooli VIII klassi õpilane:
“Aasta läks nii kähku läbi, et ei saanud arugi. Midagi erilist meelde ei tule, aga hea kooliaasta oli. Suvevaheaeg läks ka normaalselt, kuid sai kähku otsa. Tahangi, et aastad läheksid kiiresti: siis saan rutem vanemaks, kasvan suuremaks ja saan kooli lõpetatud.”
Made Metsar, Jõgeva Linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja:
“Väga rahulik aasta oli. Suuremad sündmused olid seotud lastega: tütar Margit lõpetas 9. klassi ja läks Väike-Maarjasse infotehnoloogiat õppima, poeg Meelis käis Soomes tööl ning nüüd tuli jõulukingitusena koju. Tuju teevad rõõmsaks toredad töökaaslased ja veel toredamad lugejad.”
Lianne Saage-Vahur, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja:
“Isiklikus elus see, et laps läks kooli. Kuid mis seal salata, kooliga seoses teeb muret see, mis on toimunud meie direktori ametissekinnitamise ümber. Kurb on, et meil on üldse sellised seadused, mis võimaldavad ära lõhkuda inimese aastatepikkuse töö. Et ei osata hinnata kvaliteeti, meie direktori mõju nüüd juba tervele põlvkonnale. Loodan väga, et uus aasta toob siin lahenduse, et terve mõistus siiski võidab.
Aga koolis on meil maailma parimad lapsed, kellega on võimalik mägesid liigutada. Rõõmu teeb pere, ainult et aega võiks olla rohkem.”
Klaire Ründva, Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja:
“Lõppeval aastal ongi kõige meeldejäävam just aasta lõpp. Eks ta mõneti ole loogiline ka. Sügisest sai alguse konkurss töökohale, kus praegu tegutsen. See kulmineerus novembri lõpuks. Suurt rõõmu tegigi see, et õpitud erialast on kasu ja alates 1. detsembrist olen Jõgeva piirkonnas suhteliselt haruldase ameti esindaja. Pressiesindaja ametikoht on Jõgeva politseis uus – seega tasub kurikaeltel olla tähelepanelik ka selles mõttes, et pahateod on valvsa silma all ja jõuavad ajakirjandusse. Sisseelamine töösse on esialgu raske, kuid huvitav ja väljakutset pakkuv.”
ENELY KASEMÄGI, Pala kultuurimaja töötaja
?Aasta peale tagasi mõeldes tuleb esmalt silme ette suvine puhkus koos lähedaste ja armsate inimestega. See oli ilus aeg, sain palju reisida.
Sügava mulje jättis kevadine presidendipaari külaskäik Palale. Arnold ja Ingrid Rüütlile tutvustati valla rikast kultuuri- ja seltsielu. Olen osalenud paljude aastate jooksul sadadel üritustel, aga see mitmetunnine pidulik kontsert kultuurimajas kujunes eriliselt meeldejäävaks.
Astroloogiliselt lõpeb praegu kuke aasta ? minu aasta. Ootasin sellelt ohtralt igasugust head ja edasiviivat.
Aga lootused ei täitnud. Paljud senised pikaajalised suhted lõppesid, pean silmas töiseid suhteid. Alatskivi kunstide kooli Pala osakond suleti ootamatult. Mu ülemus vahetus. Elulõigud, mis seni tundusid kindlate ja püsivatena, said äkki otsa. Seeläbi kindlasti ka karastusin. Iga halb on millekski hea.
Aasta algas õnnelikult: jaanuaris sündis mu nooremal õel esimene laps, sain veelkordselt tädiks.?
LAILE SUKK, Jõgeva Haigla Päevakeskuse huvijuht
Meelde jääb palju ilusat, head ja rõõmsat. Rõõmustan, et lastel läheb hästi ja väimees sai parema töökoha.
Haigla päevakeskuse näitering kogus rohkesti tunnustust. Kaari Sillamaa kutsus meie truppi korduvalt Tallinna esinema.
Lõppeva aasta saan lugeda kordaläinuks ning võin rahuliku südamega uude astuda.
FELIX HERMAN, Jõgevamaa Ühistranspordi keskuse töötaja
Aasta oli huvitav ja muljeterikas. Kui kõige peale püüda tagasi mõelda, siis on peas ikka paras virr-varr.
Minu jaoks oli oluline töökohavahetus. Senise ameti, mida pidasin kümmekond aastat, panin maha ja tulin tööle vastloodud ühistranspordikeskusse.
Kindlasti jäävad meelde sügisesed kohalikud valimised ning erakondade valimiseelsed kampaaniad.
VAIKE AUN, juuksur
Tähtsündmusena meenutan suvist poole kuu pikkust reisi Prantsusmaale Quimperi linna, Euroopamaade kultuurifestivalile Europeade. Reisimine on mulle alati väga meeldinud. Seekord mängisin kaasa kapellis, millega saatsime Torma rahvatantsurühma esinemisi.
Erilise elamuse sain Torma valla segakooriga Tartus vaimulikul laulupeol käies. Laulmine ja ürituse atmosfääri tajumine andsid nii hea ja kerge tunde, selle lummuses olin veel kaua aega.
Isetegevust pean enda jaoks asendamatuks. Sest koos käivad säravad ja positiivset energiat kiirgavad inimesed, kelle seltsis on väga hea olla. Sealt ammutan sisemist jõudu minagi.
Igasugust halba ja ülekohut on ümbritsevas elus isegi palju, sellepärast tuleb head ja ilusat väga hoida.
Töö poole pealt jäävad meelde heasoovlikud kliendid, kellega ootan kohtumisi ka uuel aastal.
Suurt rõõmu teevad mulle pojad, kes on leidnud elus oma õige koha ning on mulle nüüd toeks.?
Kalle Kolberg, Põltsamaa spordihoone “Felixhall” juhataja:
?Isiklikust elust jääb kõige enam meelde töökohavahetus: väljakutse vastu võtta SA Põltsamaa Sport ja spordihalli juhataja koht.
Uue spordihoone avamine oli Põltsamaal kahtlemata suur tegu ning on avardanud palju piirkonna inimeste sportimisvõimalusi. On väga meeldiv, et uut spordibaasi kasutatakse usinalt, vahel on soovijaid rohkemgi, kui jõuame ära mahutada. Kuigi tegemist võib olla ka esialgse eufooriaga, loodan et maja ka edaspidi tühjaks ei jää.
Samas on selle sama hoonega seotud ka negatiivsed mälestused, mis on andnud õppetunni ka Põltsamaa linnale. Uues hoones, mis on ehitatud vähempakkumise korras, on tehtud palju ehituslikke vigu, mis on nõudnud juba uute ehitus- ja parandustööde tegemist.?
Kalev Pärtelpoeg, Mustvee Kultuurikeskuse noortejuht:
?Kui mõelda Mustvee sündmustele, siis jäi kõige rohkem meelde Mustvee linnapäev ja veepidu, mis oli vahva üritus nii korraldajatele kui linnarahvale. Tore algatus oli ka Kalevipoja Kala- ja veefestival, mis sel suvel toimus esmakordselt ning meelitas palju inimesi kokku nii Mustvees kui Kasepääl.
Laiuse mäel toimunud isetehtud kelkude võistlus “Talverõõm” kukkus samuti üle ootuste hästi välja. Ja muidugi Palamuse väljanäitus, mis toimub küll igal aastal, kuid on alati natuke teistmoodi ja põnev. Eks need üritused on eelkõige meelde jäänud seepärast, et olen nende korraldamisele ka ise kaasa aidanud.?
Tiia Pärtelpoeg, Maarja rahvamaja juhataja ja omakandi külaelu edendaja:
“Üldiselt oli 2005. aasta minu jaoks oma rõõmude ja muredega täiesti tavaline. Hea meel on olnud küll paljude asjade üle. Et lapsed ja lapselapsed on terved olnud, et pisike Uku Mihkel hakkas kõndima, et oma tervis pole alt vedanud ja tööd ning tegevust on jätkunud küllaga nii kultuuri alal kui ka külaliikumises. Rõõmu tegi ka see, et sain täiendada ennast läbi liikumise Kodukant koolituste ja kavandatud projektid said ellu viidud. Ilusa ja meeldiva sündmusena jääb sellesse aastasse Tabivere Vaba Aja Keskuse avamine. Ja Maarja küla sai tagasi oma vana nime Maarja-Magdaleena. Meie valla segakoorile oli tänavu edukas – saime oma plaadiga maha ja Soomes esinemas käidud. Erilised olid ka selle aasta jõulud. Loodus oli ju nagu piltpostkardil – selliseid jõuluilmu ei mäletagi.?
Igor Ellisson, motoklubi Jõgeva MC president:
“Kõige rohkem jääb meelde muidugi Jõgeva MC eestvedamisel sel suvel Tartus korraldatud FIM-Ralli, mis tõi kokku 1600 motomatkajat 26 maailma riigist. Kui Emajõe äär Rahvaste Paraadi ajal turuhoonest kaarsillani nii tihedalt inimesi ja masinaid täis oli, et lusikalgi polnud ruumi, kuhu kukkuda, siis oli seda lavalt ikka uhke vaadata küll.
Koos FIM-Ralliga sai kuidagi äkitselt läbi kuue aasta pingeline töö: just nii pikalt tuli Jõgeva motomatkajate klubil vaeva näha, et saada kätte olulisima Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni egiidi all toimuva motomatkaürituse korraldusõigus ning see väärikal tasemel läbi viia. Niipea sellise kaaluga motomatkaüritust Eestis arvatavasti ei tule. Aga kui Jõgeva MC nooremal generatsioonil ükskord midagi taolist korraldada tuleb, olen valmis neile kasvõi karkudel appi tõttama.?
Asta Sarv, Elistvere loomapargi perenaine:
?Meelde jääb eelkõige see, et esimest korda loomapargi kaheksa-aastases ajaloos saime me tänavu riigilt 500 000 krooni ülalpidamiskulude katteks. Kuigi see summa katab vaid poole meie eelarvest, on see siiski tohutu samm edasi: senini pidime end ära majandama ju põhiliselt projektirahadega.
Ka mitu Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud projekti õnnestusid tänavu. Tänu sellele saime uue rebase- ja hirveaia ning võisime alustada ehitustöid abihoones. Söötjate elu läks tublisti kergemaks tänu sellele, et saime loomapargile ATV: senini tuli toitu ja jooki mööda pargi küllaltki suurt territooriumi käsikäruga laiali vedada.
Väikese pettumuse osaliseks saime ka: selle valmistas meile noor metsseaemand Possa, kes selle asemel, et eakaaslase Gerdiga paari heita, valis endale peigmeheks hoopis vana kuldi Peetri. Ja nüüd pole üldse kindel, et Possa meid kevadel põrsastega rõõmustab, sest Peeter on lapsetegemise vastu huvi tundmiseks lihtsalt liiga paks.?
Henn-Kaarel Hellat, kirjanik:
?Meelde jääb see, et aasta otsa sai suhteliselt laisk oldud ja vähe kirjutatud, mistõttu aasta lõpus tuli ennast käsikirja lõpetamiseks kõvasti kokku võtta. Nüüd on mu neljanda mälestusteraamatu, legendaarse Arnold Matteuse juhitud projekteerimisbüroos töötamise ja sõjaväes teenimise aega käsitleva “Kappan kaugele” pildid ja kujundus juba trükikojas ning käsikiri rändab neile järele uue aasta teisel nädalal. Loodan, et veebruariks teeb Vali Press raamatu valmis. Ja ega enne pole teda vaja ka, sest kes see jaanuaris, pärast suure jõuluostumöllu ikka raamatuid ostab.
Kodulinna Põltsamaa sündmustest jäävad meelde mõned tuumakad näitused, mille kohalik kunstiselts on korraldanud, kogu Eestit hõlmavatest ehk valimised. Kuigi püüdsin neist tegelikult pigem mööda vaadata kui neisse süveneda. Mis valimiste juures närvidele käis, oli see e-valimiste ümber loku löömine. Eks noorpoliitikud lootsid ilmselt eakaaslastest valijaid arvutit näppima meelitades oma skoori tõsta, aga see lootus läks neil tühja.?
