«Pensioni tõstmine pole küsimus lahkusest, vaid võimalustest,» kuulutas sotsiaalminister Marko Pomerants sotsiaalkomisjoni lahtisel istungil Riigikogu valges saalis, mis toimus seeniorparlamendi ? Pensionäride Ühenduse ja Pensionäride Liidu ? osavõtul.
Selle vildaka lausega oligi konflikt üles kistud, sest kes meist ei teaks, et pensionifondi koguneb pea juba 1,8 miljardi suurune ülejääk, mis võimaldaks pensione tõsta juba jaanuarist. Teame ka, et pensione oleks saanud ju juba juulist rohkem tõsta kui sada krooni nn lepitusraha. Ent kahjuks lükati kevadel Keskfraktsiooni vastav ettepanek sahtlisse paremaid aegu ootama. Ka meie äsjane seadusemuudatus tõsta pensioni baasosa 100 krooni võrra jaanuarist kukutati läbi. Nii tuligi minister rahva ette valitsuse seisukohaga suurendada pensioni baasosa 50 krooni võrra esimesest aprillist, mis tähendaks aga, et järgmise aasta jooksul tõuseks pension 42-aastase tööstaa˛i korral vaid 100 krooni. Järgmist, Euroliiduga ühinemise aastat iseloomustavad aga hinnatõusud, tõusevad ju aktsiisid ja käibemaks, mis kokkuvõttes tähendab vaid 100-kroonise lisaraha puhul pensionäride senise toimetuleku langust. Aga kui minister lisas, et teiseks pensionisambaks rahade kantimine esimese arvelt pole vastuolus mitte ühegi seaduse ega ka põhiseadusega, ei pidanud eakate esindajad enam vastu.
Pensionitõus vaid 5 protsenti
Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn kinnitas, et pensionide kasv keskmisse palka on pidevalt halvenenud. Nüüd siis pakutakse vaid 5-protsendilist tõusu. 100-kroonist lisaraha suvel, mis läks riigile maksma vaid 300 000 krooni, võib võrrelda Tallinna Raua tänava kooli remondirahaga.
Minister lubas suvel, et oktoobriks teeb valitsus valmis pensionide indekseerimise uue kontseptsiooni. Nüüd teatas aga Parts, et seda ei kavatsetagi teha. Teise samba indekseerimine pensionäride arvelt on suurim ülekohus. Minu poeg küll ei taha, et tema tulevast pensioniraha võetakse tema isa pensionist, tõdes Pärn.
Pension olgu seotud keskmise palgaga
Rahvaliit arvas, et pensioni suurus peaks olema suhtes keskmise, mitte lihttöölise palgaga. Et pensioni suurus peaks olema 40 protsenti keskmisest palgast. Muidugi õige, ent tekib vaid küsimus, miks siis Rahvaliit oma häid mõtteid praeguses koalitsioonis ei teosta. See on sama, nagu Rahvaliit kirjutab kohalikes lehtedes, et nad toetavad kõigile võrdset vanemapalka, aga saalis vajutavad vastupidisele klahvile ja peavad maha kõne diferentseeritud vanemapalga kasuks.
Muidugi peaks pension olema seotud just keskmise palgaga, ent kahjuks on indekseerimise valemisse pensionäride olukorra halvenemine sisse programmeeritud juba sellest ajast, kui kunagine sotsiaalminister Marju Lauristin sidus pensionid palgast ja palgatõusust lahti. Ja praegugi pole küsimus mitte niivõrd raha, vaid tahte puudumises pensione tõsta, nagu see parempoliitikute puhul aastaid olnud on ja nagu praegugi on «koosmeele valitsuse « prioriteediks toetada noori edukaid emasid, kes endaga ise hästi toime tulevad ja kes toetust ei vajaks. Keskfraktsiooni jutt pensionide tõstmisest ei ole mingi populism, vaid et seda näitavad ka teod. Kui eelmise kolmikliidu esimesel valitsemisaastal tõusis pension ühe krooni võrra ja järgmisel aastal 11 krooni, siis eelmise 13 kuu jooksul, mil Keskerakond võimul oli, tõusid pensionid kokku 355 krooni võrra. Need on faktid, mida ei saa eitada.
Pensionikassa raha jäägu tänastele pensionäridele
Ent praegu käitutakse pensionäride rahaga tõesti alatult, sest tol ajal, kui 20-protsendiline pensionimakse kehtestati, lepiti ka kokku, et see raha jääb tänastele pensionäridele. Muide, toon ära ka Siim Kallase kuulsaks saanud ütlemise kogumispensionide kohta aastast 2000 Riigikogu stenogrammist võetuna: “Keegi ei võta jõuga mingist sambast midagi ära, millele kellelgi teisel on mingi õigus.» Ent tollase rahandusministri teod näitavad midagi muud. Ja ega pensionäridel muud üle ei jäägi kui kohtusse pöörduda, nagu seda ka plaanitakse, valitsus on ju oma sõna öelnud. Ainult et siis läheks Euroopasse ikka sõnum küll ? Eesti riik käib pensionäridega kohut!Seepärast kutsusin valitsust üles siiski mõistust kokku võtma ja pensionäridele inimväärset pensioni maksma raha eest, mille nad ise on kogunud.
Marika Tuus, Riigikogu Keskfraktsiooni liige
