Vastavalt põhiseaduses sätestatule ei tohi valitsuse liikmed olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Põhiseaduse eesmärgiks on huvide konflikti ja sellega seoses tekkida võiva korruptsiooniohu vältimine.
Huvide konfliktina on käsitletav olukord, kus valitsuse liige üheaegselt täidab olemuselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, mis võib põhjustada minetusi tema ametikohustuste täitmisel ja võib luua eeldused korruptsiooniks.
Seega on eesmärgiks vältida võimalikku korruptsiooniohtlikku suhet ja korruptiivse tulu saamist tagamaks valitsuse liikme sõltumatus kooskõlas seadusega.
Keelatud tegutseda ka ettevõtjana
Valitsuse seadus täpsustab põhiseaduses märgitud valitsuse liikmete kutsekeelde, keelates neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
Mittetulundusühingute seaduse kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik.
Seaduses sätestatakse juhatuse määramine ja pädevus. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ja juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Ametikoht korruptsioonivastase seaduse tähenduses on töö- või teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud.
Ametiisikuina käsitatakse korruptsioonivastase seaduse mõistes ka mittetulundusühingu juhatuse liikmeid, kui mittetulundusühingu on asutanud või selles osaleb riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Sama kehtib juhul, kui see on sätestatud mittetulundusühingu tegevust reguleerivas seaduses või põhikirjas või kui sellise otsuse on vastu võtnud pädev mittetulundusühingu juhtorgan.
Tasustamist täpsustatakse
Kui riik realiseerib oma huve eriseaduste kaudu, millega määratletakse riigi esindajad eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganis ning reguleeritakse juhtorgani liikmete töö tasustamist, siis peaksid nende seaduste sätted olema õigusselged, ühemõttelised ja tagama põhiseaduses ning valitsuse seaduses sätestatud nõuete täitmise.
Valitsuse seadus on konstitutsiooniline seadus, mis on kõrgema juriidilise jõuga kui vastavat liiki eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute tegevust reguleerivad seadused.
Olen seisukohal, et seadus peab täpsustama eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis riigi esindaja osalemise ning tasu maksmise aluseid. Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõus nähakse ette tunduvalt põhjalikum riigi osalemist sihtasutustes ja mittetulundusühingutes puudutav regulatsioon, kui seda on seni kehtiv riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus.
Eelnõus määratletakse riigi esindaja mõiste eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis ning täpsustatakse oluliselt temale esitatavaid nõudeid (sh huvide konflikti vältimise osas), samuti sätestatakse nõukogu ja juhatuse töö tasustamise tingimused.
Leian, et lisaks seaduse täpsustamisele tuleks põhiseaduse ning valitsuse seadusega vastavuse aspektist läbi vaadata rahandusministri 2002. aasta 23. detsembri määrus «Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete töö tasustamise kord ja piirmäärad».
Allar Jõks, õiguskantsler
