Ministri sõnum oli teisipäevasel Põltsamaa piirkonna omavalitsusjuhtidega kohtumisel selge – lahutage gümnaasium ja põhikool, siis tulevad ka riigi investeeringud.
Teisipäeval kohtus riigihalduse minister Mihhail Korb Jõgeval maakonna omavalitsusjuhtidega ning külastas seejärel Põltsamaad, kus teemaks tuli ka kohaliku gümnaasiumi saatus.
Väiksemad linnad vajaksid eraldi toetusprogrammi
Pajusi vallavanem Reet Alev tõstatas gümnaasiumi teema ja ütles, et Põltsamaa piirkond on haridusasutustele mõeldud investeeringute osas vaeslapse ossa jäetud. Kui üks Põltsamaa ühisgümnaasiumi kahest koolihoonest on korda tehtud, siis teine hoone vajab samuti hädasti korrastamist, aga raha selleks pole kusagilt võtta.
Mihhail Korb nõustus, et väiksemad linnad vajaksid investeeringute tegemiseks eraldi toetusprogrammi. Minister tundis huvi kas seoses haldusreformiga tehakse muudatusi ka piirkonna koolivõrgus. Vastuseks öeldi, et vähemalt esialgu koolivõrgus muudatusi ei plaanita.
Reet Alevi sõnul on omavalitsusjuhid aru saanud, et lapsi tuleb hakata vedama koolide vahel selliselt, et teatud koolitunnid toimuksid just selles kohas, kus on loodud vastavad võimalused, näiteks poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks. Igasse väikesesse kooli tööõpetuse klassi rajada ei ole mõtet.
Gümnaasiumiaste tuleks põhikoolist lahutada
Jaan Aiaots ütles, et kui Põltsamaalt kaoks gümnaasium, siis piltlikult öeldes võiks Põltsamaale kui tõsiselt võetavale kohale kriipsu peale tõmmata. Selle väitega nõustus ka Margus Möldri, kelle kinnitusel on gümnaasium selle koha märksõna. Minister lausus, et koolivõrgu korrastamisel on investeeringute saamise eelduseks gümnaasiumiastme eraldamine põhikoolist ja küsis, kas Põltsamaa piirkonna omavalitsusjuhid on valmis sellel teemal diskuteerima.
Margus Möldri tõdes, et kui minister nii on öelnud, siis võib sellel teemal diskuteerida küll. Reet Alevi sõnul ei kujuta tema ette, kuidas nii läbi põimunud koolis oleks ametis kaks eraldi direktorit ning et tuleks mõlemale koolile luua eraldi keemia- ja füüsikalaborid jne. Margus Möldri oli seisukohal, et kui riik eraldi koolide loomiseks vajaliku rahasumma eraldaks, siis vääriks eraldi koolide loomine kindlasti teoks tegemist. Möldri meenutas varasemat riigi poolset soovitust ühendada Põltsamaa ühisgümnaasium ja Põltsamaa ametikool. Põltsamaa linnavolikogu eitav vastus ettepanekule viis selleni, et ametikool on tänaseks peaaegu kadunud ja gümnaasiumi ähvardab samasugune oht.
Ka Mihhail Korb oli sama meelt ja märkis, et kui koolid oleksid ühendatud, oleksid mõlemad praeguseni olemas. Möldri tõi näite Väike-Maarjast, kus eelmise kümnendi keskpaigas ametikool ja gümnaasium liideti ning mõlemad on tänaseni alles ja tegutsemas.
Kohapeal teatakse, milliste erialade inimesi on tarvis
Reet Alevi sõnul on soovitatud Põltsamaa lastel minna õppima Jõgeva riigigümnaasiumisse. Paraku ei taha Põltsamaa gümnasistid Jõgevale õppima minna, vaid lähevad sel juhul hoopis Tartusse õpinguid jätkama.
Mihhail Korbi sõnul plaanib riik peale koolivõrgu korrastamise lõpetamist riigigümnaasiumid kohalikele omavalitsustele üle anda.
Toivo Tõnson arvas, et kutsehariduses peaks riik hakkama planeerima, millisete kutseoskustega inimesi on lähiaastatel riigile tarvis. Vallavanem pakkus, et finantsilises ja materiaalses mõttes peaks riigi- ja munitsipaalgümnaasiumid olema võrdsed, et kui ühest perest käib üks laps riigi- ja teine munitsipaalgümnaasiumis, ei oleks nii, et üks lastest peab toiduraha maksma ja teine mitte, ühele kehtivad teatud soodustused ja teisele mitte.
Mihhail Korb ütles vastuseks, et tema näeb seda probleemi teisiti ja tema arvates teavad inimesed kohapeal kõige paremini milliste erialade ja oskustega inimesi on neil tarvis.
Jaan Aiaots lausus hariduse teema kokkuvõtteks, et tugeva koolivõrguga omavalitsus peaks olema alates järgmise aasta alguses moodustuvatest omavalitsustest veelgi suurem. Minister lisas sellele omalt poolt täienduseks, et nii nagu bussitranspordi korraldamine ei peaks piirduma ainult ühe vallaga nii ei peaks see olema ka hariduse, eeskätt kutsehariduse andmise korraldamisel.
Bussiootepaviljonide paigaldamine on bürokraatiamasinasse kinni kiilunud
Jaan Aiaots rääkis ministrile kohalikust murest, mis küll otseselt riigihaldusministri pädevusse ei kuulu. Nimelt soovitakse Põltsamaal paigaldada Puhu-Risti, bussiootepaviljonid mõlemale poole maanteed. Paraku on maanteeameti suhtumine sellesse ettevõtmisesse leige ja selle, tegelikult üsna väikest investeeringut nõudva, probleemi lahendamine bürokraatlike tõkete tõttu äärmiselt keeruline. Toivo Tõnson lausus, et tillukese ja kerge bussiootepaviljoni paigaldamine on bürokraatiat silmas pidades pea sama keeruline nagu silla ehitamine.
Pärast Puurmanis uue liiklussõlme valmimist sõidab alevisse oluliselt vähem busse sisse kui varem sõitis.
Reet Alevi sõnul on ühelt poolt õnn, et Põltsamaal on olemas Puhu-Risti peatus, aga sinna on hädasti tarvis bussiootepaviljone. Iga bussijuht ei pruugi vihma ja tuule käes seisnud inimest tema märja riietuse pärast bussi peale lubadagi. Omavalitsusjuhid tõdesid, et see teema võib ministri jaoks pisiasjana tunduda, aga tegelikult inimesed just niisuguste muredega oma linna- ja vallajuhitde poole pöörduvadki.
Mihhail Korb lubas, et annab selle sõnumi edasi majandus- ja taristuministrile Kadri Simsonile.
Probleem on ka kohaliku bussitranspordiga, kus pideva rahvaarvu languse tõttu on teatud bussiliinid muutunud mõttetuks, aga vähesed inimesed niisuguseid liine ikkagi vajavad. Reet Alevi sõnul on maal olemas sellised inimesed, kes memmesid-taatisid aeg-ajalt linna viivad. Praegu teevad nad seda suure riskiga, sest kui peaks juhtuma avarii, siis nad saaksid sellise teguviisi tõttu väga karmi karistuse osaliseks. Seetõttu vajaks see teema riigipoolset reguleerimist. Sellistele inimestele teatud tingimustel teatud arvu reisijate vedamise lubamine annaks märgatavat kokkuhoidu ka bussitranspordi korraldamisel. Margus Möldri ütles sellele teemale täienduseks, et mõni koduperenaine võiks lisaks treeningule sõidutatavale lapsele peale võtta ka naabrilapse, aga ei julge, sest ei tohi seda teha.
Kokkusaamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev lausus Põltsamaa ja Mustvee piirkonna juhte tunnustades, et nendes kahes piirkonnas on omavalitsus ja erasektor head koostööd teinud.
TOOMAS REINPÕLD