Minister, jäta valetamine!

Võimul olemine tähendab, et sinu kasutada on ministeeriumi, valitsuse ja kõigi teiste asutuste meediakanalid. Sind võetakse alati kuulda ja võid rahulikult öösel magada, sest sul on riigi raha, et maksta kinni kümnete suhtekorraldusfirma inimeste töö. Sina oledki minister.

Metsareformide puhul on puudu jäänud eelkõige konstruktiivsest arutelust. Arusaamatused tekkisid sellest, et metsaseadus tehti valmis, kaasamata keskkonnaühendusi, RMK efektiivsuse sisu ei selgita keegi ja metsamehi vaigistatakse töökoha kaotamisega. Arutelu ei saa aga tekkida, kui minister viibib pidevalt puhkusel, on tööga koormatud või lähetuses. 

Katteta väited

Inimeste tahtlik eksitamine on kuritegu. Seda tehakse keskkonnaministeeriumi poolt pidevalt ning edukalt, kuna seadusest saab rääkida alati nii, nagu poliitikutele vaja.

Räägitakse, et seadusest võib välja võtta nõude, et riigimetsamaa pindala peab olema 20 protsenti Eesti maismaast. Väidetakse, et sama mõte on kirjas juba paragrahvis, mis ütleb, et erastada ei tohi põlismetsa, mis kuulus riigile enne 1940. aasta 23. juunit. Esimene paragrahv keelab metsa müügi, teine erastamise. Olgu siinkohal mainitud, et erastamisi enam ei toimu. Samas müüs põllumajandusministeerium paar kuud tagasi Tori vallas põlismetsa.

Miks ei räägi keegi sellest, et 20 protsenti on teadlaste poolt seatud ohupiiri nõue. Sellest väiksem metsa pindala tähendab tuhandete taime- ja loomaliikide hävimist. Kõige tähtsam küsimus on, miks üldse tahetakse 20 protsendi nõue seadusest välja võtta? Kas keegi on näinud selle kohta seletust?  

Metsa peab raiuma, kuid mõistlikult

Metsateadlaste abiga koostatud kehtiv seadus lubab metsa raiuda, pidades silmas metsa enda vajadusi. Kelle vajadusi peetakse silmas seaduse muudatustega, kus lageraie piirmäärad seadusest välja jäetakse? Õigem on küsida, kelle vajadusi peab silmas minister, kes edaspidi puude langetamise vanuse üle ainuisikuliselt otsustama hakkab?

Eestit pole viimase saja aasta jooksul katnud rohkem metsa kui praegu. See on statistika. Statistika on ka see, et metsaks loetakse ligi 300 000 hektarit võsastuvat põldu ja lehtpuud, mida peaaegu keegi ei raiu. Mets on okaspuud, mida raiutakse RMK andmete järgi igal aastal rohkem, kui tohiks.

Fakt on ka see, et ministeeriumis on kaks korda ametlikult arutatud puude lageraie piirmäära alandamist 20 aasta võrra. Statistika järgi kasvab 60 aasta vanust okaspuud, mille raiumist seadus keelab, kolm korda rohkem kui praegust 80-aastast puud, mis on alles vaid raskesti ligipääsetavates kohtades.  

Seadusemuudatus sunnib metsa müüma

Ühiskonnas palju pahameelt tekitanud maadevahetused asendatakse uues seaduses maade ostmisega. Täna vahetatakse kaitsealune maa teise maatüki vastu, raha selleks vaja ei ole. Kellelt tulevikus maad esimesena ostma hakatakse, ei tea, kuid hetkel ootab maadevahetust ligi 500 inimest. Nii suure hulga maalappide ostmine maksab riigile hinnanguliselt miljard krooni, mille jaoks riigieelarves raha ei ole.

Metsaseaduse muudatused aga toovad kaasa kohustused ja nende täitmata jätmine tähendaks sadu kohtussekaebamisi inimeste poolt, kellel on õigus oma maa eest hüvitist saada.

Valitsus kiidab lähiajal heaks plaani riigistada 300 000 hektarit reformimata riigimaad. See on nii-öelda ei-kellegi-maa, mida maade tagastamise ajal tagasi ei tahetud ja mille müügist saab täna ligi miljard krooni. Rohkem midagi riigistada ei ole. Kui palju sunnib seadus tulevikus metsa müüma, ei oska keegi öelda. 

Riigimetsa peremees on rahvas

Möödunud aastal auditeeris riigikontroll RMK tööd ja juhtis ministeeriumi tähelepanu paljudele puudustele. Näiteks tõi audit välja metsaraie erinevused RMK peamaja ja metskondade aruannetes. Tõsine probleem, mida täna püütakse lahendada struktuurimuudatustega. Huvitav fakt on aga see, et RMK nõukogu alustas kolm aastat tagasi uue elektroonilise süsteemi katsetamisega, et olukorda paranda. Mõne kuu eest kiitis praegune RMK juhatus süsteemi heaks ning võttis kasutusse. Miks siis struktuuri muuta?

Viimase suure RMK struktuurimuudatuse viis läbi kunagine keskkonnaminister Villu Reiljan, kui vähendati metskondade arvu, kuna nõukogude aja struktuur osutus Eesti riigile liiga kalliks.

Metsameeste sõnul erinevad need kaks RMK reformi teineteisest selle poolest, et täna ei tohi metsamehed oma arvamust avaldada, muidu kaotavad töö. Selline suhtumine ei jäta kahtlustki, et RMK reformid  ei teeni metsameeste ja eesti rahva huve.

Tulevikus, kui metsamehed linnast metsa hooldavad ning palgikoormad skandinaavlaste rahakotti paksendavad, jääb meil loota vaid erametsaomanikele ning lihtsale inimesele. Hoiame oma metsa ja õpetame seda ka riigile!

Loe ka „Kuuldused Eesti metsade hukust on tublisti liialdatud“, Vooremaa, 24. mai 2008.

Lauri Läänemets,

Kodanikuliikumise Päästkem Eesti Metsad juhatuse liige

blog comments powered by Disqus