Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et ministeerium Mustvee koole liitma ei hakka, otsus tuleb langetada kohalikul linnavolikogul.
Mustvee tahab millegipärast panna ministeeriumi otsustama asju, mis on linna pädevuses, nentis minister. Mustvee linna kahe kooli gümnaasiumiosades on praegu kokku alla 40 õpilase, kusjuures Mustvee gümnaasiumis käesoleval õppeaastal 10. klassi ei avatud. “Nad püüavad panna ministeeriumi otsustama, missuguses koolis ja kuidas toimetada. Ma saan aru, et oleks hea, kui keegi teine teeks,” tunnistas minister.
Lepitamatud vastuolud
“Olles mullu oktoobris seal ka kohal käinud ja kohalike inimestega rääkinud, tundub mulle, et vastuolud on seal niivõrd sügavad, et mitte keegi väljastpoolt ei suuda neid lahendada. Kui inimesed omavahel ehk kaks kogukonda ei suuda kokku leppida, siis on väga raske midagi soovitada. Kui ühed ütlevad, et meie teie juurde ei tule, ja teised, et me ei lasegi, siis on väga raske.”
Minister tõdes, et jõuga ei saa midagi teha. “Kui me ehitaksime jõuga kuhugi kooli ja kogukond on selle vastu, siis see kool tööle ei hakka, sest vanemad ei pane oma lapsi sinna, kui nad on selle vastu. Võib-olla mingi aja pärast, aga me ei saa oodata, millal see juhtub. Me teeme seda ainult siis, kui kohalik kogukond on nõus. Kui kohalik kogukond on tülis ja ei ole kokku leppinud, siis pole midagi teha.”
Kui pidada silmas õpilaste arvu prognoosi ja kui seal pikalt edasi tülitsetakse, siis ei tule õpilasi tõenäoliselt enam ka ühte, ühisesse gümnaasiumi. Ossinovski tunnistas, et juhtum on väga keeruline. “Pinged on ebamõistlikuks läinud ja kaugele jõudnud. Küsimus on kogukondlikes suhetes ning mingil määral on asjal juures ka poliitiline nüanss.”
On ka häid näiteid
Eesti- ja venekeelse kooli ühendamise näiteid on Eestis palju, mõnel pool on see protsess kulgenud valutumalt. Kõik sõltub sellest, kuidas asju aetakse. “Näiteks Kiviõlis läks hästi, Pärnus aga oli palju pingeid, sõnumid pole olnud ühemõttelised. Ka Valgas ei lähe protsess hästi, on palju probleeme. Teemad on keerulised ja kõik sõltub lahendustest. Tuleb väga selgelt läbi mõelda, mismoodi lapsed gümnaasiumis hakkama saavad. Sellele küsimusele peavad olema vastused. Kui öelda, et ah, küll me vaatame, siis see ei toimi. Nii tekivad pinged.
Pärnus kartsid venekeelsete laste vanemad ja võib-olla kardavad siiani, et nende lapsed ei saa eestikeelsesse gümnaasiumi sisse, sest koolijuht ütles, et ta võtab vastu ainult võimekad. Vanemad kartsid, et nende lastel pole eesti keel piisavalt hästi käes ja nad ei saa riigigümnaasiumi sisse. Kui kusagil antakse valesid sõnumeid, siis tekivad igasugused hirmud. Kohapeal lõimumisprotsessi korraldamine on raske töö.”
Hiljuti otsustas Mustvee linnavolikogu muuta Mustvee vene gümnaasiumi põhimäärust nii, et kool nimetati Peipsi gümnaasiumiks. Samuti soovitakse Mustvee koolid edaspidi ühise juhtimise alla viia.
2013. aasta varakevadel otsustas Mustvee linnavolikogu ühendada Mustvee vene gümnaasiumi gümnaasiumiosa linna eestikeelse kooli ehk Mustvee gümnaasiumi gümnaasiumiosaga. Kui Mustvees võim vahetus, otsus tühistati. 2014. aasta kevadel püüti taas koole ühendada, kuid kaks kogukonda pöörasid taas tülli ja plaanitu tühistati.
HELVE LAASIK
