Millises seisus on maakonna tähtsaimad projektid?

Painküla tööstuspark

Painküla tööstuspargi rajamine algab maavanema kinnitusel tänavu kevadel. “Jõgeva linnas mõne aja pärast enam kaubarongid ei peatu,? lisas maavanem. Tema kinnitusel viiakse kogu kauba peale- ja mahalaadimist puudutav Jõgeva linnast välja.

Veebruari lõpus, kui on tulnud kõik ehituspakkumised, saab selgeks, kas raha jätkub kogu objekti korraga rajamiseks või mitte. Järgmise aasta suveks peaks Painküla raudteeharu valmis olema.

?Mitmed ettevõtted on valmis tulema Painküla tööstusparki, sest sellist tööstusparki, kuhu rajatakse ka raudteeharu, praegu mujal pole. Püüame leida firmade vahel kompromisse, et kõik huvilised sellest algusjärgus olevast arendusprojektist võimalikult palju kasu saaksid.?

Peipsi sadamad

Venemaa turg on nii suur, et sealt on võimalik saada igasugust kaupa. Laevad, mis sõitsid nõukogude ajal Pihkva ja Tartu vahel, on remonditud ja ootavad Pihkvas tööd.

?Pole lihtsalt võimalik, et Euroopa suuruselt neljandat järve, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu piiriks, ei kasutata veesõidukite liikluseks.

Praegu kestavad läbirääkimised investoritega, kes on avaldanud soovi osaleda Kesk-Peipsi sadamate ehitamisel, arendamisel ja kasutamisel. Mustvee linn ja Kasepää vald on suurteks arendusprojektideks valmis. Sadamate väljaehitamine ja kasutamine peaks olema perspektiivitundega ettevõtjate jaoks atraktiivne väljakutse, sest see annab esimestele investoritele juba lähitulevikus konkurentsieelise. Teostatav on ka Peipsi järve ja Läänemere vaheline laeva otseühendus.?

Lapsed kooli poole tunniga

Teisipäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimuvatel läbirääkimistel peab saama selgeks, kas Jõgevamaa lapsed saavad hommikuti kooli poole tunniga, mitte ei pea kooliteed juba kell kuus alustama.

“See on meie uues allkirjastatud riigihankes sees,? märkis maavanem.

Tema hinnangul ei taha ükski lapsevanem, et tema võsukesed peaksid hommikul paar tundi varem kooli minema.

?Oleme saavutamas hiljuti võetud eesmärki, et ka kõige kaugemalasuva küla laps jõuaks hommikul kooli vähemalt poole tunniga ning vahetult enne koolipäeva algust.?

Rööbasbussid

Möödunud aasta märtsi lõpus oli maavanema sõnutsi riigil plaanis muretseda 14 uut rööbasbussi, mis oleksid läinud maksma kokku umbes 700 miljonit krooni. Läbi kolme aasta pidi need rongid riigieelarvest välja ostetama ning leitama 10 aastaks rentnik, kes hakkaks teenust pakkuma.

See plaan on ministeeriumis praegu seisma jäänud, pole lootust järgmise paari aasta jooksul neid ronge käima saada.

Andres Loorand

blog comments powered by Disqus