Eesti haldussüsteem vajab korrastamist, kuid riigivõim ei ole suutnud seda tööd algatada. Viimasest tõsisest katsest midagi reaalselt muuta möödub peatselt tosin aastat. Siiani on siseminister Tarmo Looduse juhitud haldusreformi meeskonna töö olnud kõige põhjalikum ja sisulisem, sest reformi ettevalmistamise käigus suheldi aktiivselt omavalitsusjuhtidega ning püüti arvestada kõigi kandvamate arvamuste ja soovitustega.
Aeg-ajalt on küll valitsuse esindajad välja öelnud, et meie kohaliku omavalitsuse süsteem vajab muutmist, näiteks on regionaalministrite Toivo Asmeri (aastal 2000) ja Siim-Valmar Kiisleri (2010) poolt pakutud äärmiselt lihtsustatud haldusreformi variandina välja maakondade muutmist esmatasandi omavalitsusteks, kuid sisulisi ettevalmistusi olukorra muutmiseks pole tehtud.
Peetakse ülitundlikuks teemaks
Tõsisemalt tegeles kohalike omavalitsuste süsteemi võimekuse tõstmisega regionaalminister Vallo Reimaa, kuid tema aeg jäi lühikeseks. Torkab silma, et valitsuse esindajad, kes peaksid vastutama regionaalse ja omavalitsusliku arengu eest, ei ole kohalike omavalitsuste esindajatega ega tunnustatud arvamusliidritega tegelikult nõu pidanud ega nende arvamustest huvitatud.
Haldusreformi teemat peetakse valitsuse tasandil äärmiselt tundlikuks, sest arvatakse, et sellega edasiminek tekitab kohtadel suurt vastuseisu ning valitsuserakonnad kaotavad populaarsust.
Valitsus on ilmselt veendunud, et oma tegevuse planeerimiseks ja võimu teostamiseks saab kõiki vajalikke teadmisi kas nõuda ametkondadelt või osta turult, kuid mingil juhul ei ole mõtet pidada nõu asjaosalistega. Nii ei ole ka regionaal- ja omavalitsustemaatika üle aruteludesse kaasatud kohalike omavalitsuste esindajaid.
Kabinettides sündinud lahendused
Valitsuse liikmed käivad ringi ja esitavad ametnike või poliitikute kabinettides sündinud nägemusi, kuid kohalike kompetentsete liidrite mõtteid ja ettepanekuid nad ei kuula. Kardetakse vastuolulisi seisukohti, mis on aga ohtlik, sest võivad tekkida suured tülid, mida keegi enne valimisi (poliitikute aeg kulgeb aga alati „enne valimisi“!) keegi esile kutsuda ei taha! Samas ollakse veendunud, et ega ka ülevalt tulnud ettepanekud üksmeelset heakskiitu leia. Sellepärast püütaksegi kurja mitte esile kutsuda ning vaikitakse maha kogu problemaatika.
Olen veendunud, et kui rääkida võimalikult paljude oma valdkonna asjatundjatega, kes valutavad südant mitte ainult kitsalt oma igapäevase leiva pärast, vaid kogu ühiskonna arengu pärast, siis on võimalik saada ilma tõsisemate vastuoludeta kokku üsna töökõlblik reformikava. Ühenduse Vaba Isamaaline Kodanik vabatahtlikud küsitlesid ligi 50 inimest üle Eesti, et saada vastus küsimusele, milliseid omavalitsusi on Eestile vaja. Teenekate omavalitusjuhtide ja kohalike arvamusliidritega tehtud intervjuude analüüs toob välja üsna selged lahendusmustrid, mida võiks meie haldussüsteemi kaasajastamisel aluseks võtta. Halduslikke muudatusi oodatakse tegelikult kõikjal pikisilmi.
Hädavajalik kindel tulubaas
Mida uuring näitas? Kohalikud liidrid leiavad üksmeelselt, et kohalik omavalitsus saab alles siis olla valitsusele tõsiselt võetav partner, kui tal on kindel tulubaas, sealhulgas sõltumatu maksubaas. Keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhtlemine on täiesti paigast ära. Omavalitsuste koostöövõrgustikke on vaja tugevdada ja anda neile teise tasandi omavalitsuste funktsioone, kuid kohaliku identiteedi hoidmiseks tuleks säilitada ka omavalitsuste praegused piirid.
Küsitakse, kas riigi regionaalne areng ja kõrge elukvaliteet on üldse valitsuse prioriteet? Kas tugevad omavalitsused on üldse oodatud või nähakse kõikjal Tallinna tonti ning püütakse omavalitsusi tegelikult marginaliseerida?
Usalduskriis keskvõimu ja omavalitsuste vahel
Omavalitsusjuhid, regionaalse arengu asjatundjad ja omavalitsusliidud on mitmel pool läbi viinud mõttetalguid ja koostanud ettepanekuid riigi halduse muutmiseks. Näiteks on tähelepanuväärne Raplamaa Omavalitsuste Liidu avalik pöördumine “Eesti vajab riigireformi” 2011. aasta detsembrist. Selles on muu hulgas rõhutatud, et halduslik lahendamatus nõrgendab riigi sisejulgeolekut, koondab töökohad vaid suurte linnade ümbrusse ja halvendab elukvaliteeti. Esmaseks probleemiks peavad Raplamaa omavalitsusjuhid usalduskriisi keskvõimu ja omavalitsuste vahel.
Ühendus Vaba Isamaaline Kodanik korraldab 27. septembril kell 13 Paide vallitornis konverentsi, kus esitletakse suvel läbi viidud küsitluse tulemusi ja analüüsitakse neid koos varem tehtud uuringute tulemuste ja järeldustega. Konverentsil võetakse kohalike omavalitsuste probleemid kokku deklaratsioonis avalikkusele ja vabariigi valitsusele ning pakutakse välja järgmised sammud kohalike omavalitsuste süsteemi nüüdisajastamisel.
i
AIMAR ALTOSAAR, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik mõttekoja liige
