Liisa Kreintaal, Rakvere Reaalgümnaasiumi abiturient:
“Jõgevalt läheb Piibe maantee mööda, olen siin vaid läbisõidul ja kesklinnas käin väga harva. Jõgeva tundub olevat Rakverest palju väiksem ja kompaktsem, siin on hea liigelda. Tunnen, et Jõgevamaal on palju külmem ja lund rohkem kui Virumaal. Pikemalt olen olnud Jõgeval vist neli korda, seda Betti Alveri luulepäevadel. Jõgeva tundub olevat armas, pisike linnake, kus kõik käe-jala juures. Ei oska arvata, mis tuleb, aga mul ei ole midagi selle vastu, kui juhus toob mind Jõgevale elama. Halbu muljeid ja emotsioone pole ma siitkandist saanud.”
Kalle Talviste, Kohila elanik, endine Rapla maavanem:
“Jõgeva linna ja maakonnaga on mul kauaaegsed ja üsna tihedad sidemed. Seda ka ametialaselt ? olin ju kolmteist aastat maavanem. Jõgeva- ja Raplamaal oli ja on sarnaseid probleeme juba seetõttu, et kumbki pole olnud ajalooline maakond. Jõgeva on viimastel aastatel kõvasti muutunud, aga eks nõukogude aeg rikkus ka selle väikelinna ära. Tegevpõllumehena on mul praegugi tugev seos Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga. Jõgevamaal on head turismivõimalused. Mulle on põnevad kohad Elistvere loomapark, Palamuse, Peipsi-äärsed alad.”
Juhan Tobro, taluperemees Tartumaalt Konguta vallast:
“Jõgeva pole mulle päris võõras, sest siin elab minu tädi, kuid linna ei tea ma kuigi hästi. Käin vaid külas, ega ma linna eriti vaata. Tean, kus asuvad raudtee- ja bussijaam, aga kultuurikeskuse leidmiseks pidin mitu korda teed küsima. Sordiinstituuti mõistan küll minna, olen saanud sealt mitmel aastal seemet. Nüüd huvitab mind Jõgeval aretatud lutsernisordi seeme, kartulit vaatan samuti. Jõgevale sõites ei märganud ma murdunud puid. Paistab, et teil on siin maru tuulevaikne. Minu talus võttis torm aga pool hektarit metsa maha.”
Kersti Burk, Tapa linnaraamatukogu juhataja:
“Jõgeva linn ja maakond on minu jaoks veel avastamata. Põltsamaaga on natuke sõbralikumad suhted juba kooliajast, sest seal elas mu sõbranna. Kui ma üle kümne aasta taas Põltsamaal käisin, üllatusin muuseumist. Ja kui ilusaks on muutunud loss! Andsin lubaduse, et suvel tulen siia lossikontserti ja roosiaeda vaatama. Tahtmine on olla koos kolleegidega Soomest ka Endla looduskaitsealal ja teha tuur Mustvee kanti. Viimastel aastatel olen üsna rohkesti välismaal reisinud, tänavu tahan hakata avastama uuesti Eestimaad.”
Avo Kons, müügijuht Võrust:
“Jõgeva linn on mulle võõras, siia pole mul rohkem asja kui möödasõidul. Isegi rongiga pole ma siit läbi sõitnud. Väikelinnu on teisigi, Jõgevat pean nendest keskmiseks või natuke üle selle. Olen kolkapatrioot ja ma ei kipu suurlinnadesse, ega taha mujal elada kui Võrus. Tööalaselt käin Jõgevamaal põhiliselt sordiaretusinstituudis ja Painkülas Weroli õlitehases. Puhkuse ajal olen koos lastega käinud Palamusel ja Elistveres. Kui Tartu kanti trehvame, käime ka loomapargis, seda kohe mitu korda aastas.”
Mikk Saarela, Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane:
“Olen Jõgeval esimest korda ja muljed on väga head. Väike linn ? nagu Kuressaare, kus on kodune tunne. Inimesed on siin sõbralikud ja mul polegi tunnet, et olen võõras kohas. Kultuurimaja kuulutustelt vaatasin, et siin toimub igasuguseid üritusi. Paistab, et teil on päris huvitav elu. Jalutasin Betti Alveri pargis ja raudteeperroonil, oli näha ka vanemat aega – Saaremaal ju raudteed ei ole. Teil on aga talvel palju külmem, sest meid soojendab meri. Jõgevamaale tahan tulla suusatama, siin on mägesid.”
ARDI KIVIMETS
