Eesti Keskerakonna tänavuste valimiste hüüdlause „Õiglane riik kõigile“ on tekitanud küsimuse, milline on ikkagi see õiglane riik. Püüan seda jõudumööda selgitada.
Õiglane riik on ennekõike seesugune, kus on hea elada kõikidel ühiskonnaliikmetel. See on koht, kus vara ja vahendid ei koondu väikese osa inimeste kätte. Tegemist on riigiga, mis arendab majandust, kuid ei unusta samal ajal inimesi, kellel see majandus seisab. Võtame näiteks meie maksusüsteemi.
Maksud ja aktsiisipoliitika
Maksusüsteem peab olema selline, mis ei eelista jõukamaid, vaid loob võimaluse inimväärseks eluks ka madalamapalgalistele. Keskerakond ei ole nõus poliitikaga, millest võidab vaid jõukam osa ühiskonnast. Seetõttu toetame astmelise tulumaksuga jätkamist, kuid sooviksime kehtestada klassikalisema progressiivse maksusüsteemi. Täna kehtiv süsteem on küll samm võrdsema ühiskonna suunas, kuid meil on võimalik astuda järgmine samm.
Maksudest rääkides ei saa ma üle ega ümber aktsiisidest. Energia hind on küsimus, mis puudutab kõiki, nii era- kui ka suurtarbijaid. Seetõttu peame vajalikuks langetada elektri hinda selles osas, mida riik saab otseselt mõjutada. Tänane valitsus on Keskerakonna juhtimisel juba ette võtnud võrgutasude langetamise. Viimase kolme aasta jooksul on Eleringi võrgutasu langenud 11,1 protsenti, Elektrilevi võrgutasu 7,6 protsenti ning taastuvenergiatasu 7,3 protsenti. Minu hinnangul tuleb Eestis langetada elektri aktsiisimaksu. On teada, et aktsiisipoliitika eksisammudega alustasid reformierakondlased ning tänane valitsus tõmbas nende esialgsetele kavadele pidurit. Otsuse tõsta 2018. aastast ka diislikütuse aktsiisi, suisa tühistasime. Kuid muidugi saab paremini.
- aastal kaotati seadusest põhimõte, mille kohaselt suunati kütuseaktsiisist kogutud vahenditest vähemalt 75 protsenti otse teedesse. Minu hinnangul tuleb kaaluda antud nõude taastamist. Kütuseaktsiisi laekumiste taristusse tagasi suunamine on kindlasti lihtsaim viis leida investeeringuteks vajalikke vahendeid. Majandus- ja taristuministrina toetan teehoiu rahastamise mahu suurendamist ning pean oluliseks teehoiu stabiilset rahastamist. Oleks õiglane, kui teede hoiuks ja arendamiseks kogutud raha läheks ka reaalselt teedesse.
Liikumisvõimalused kõigile
Õiglane riik on minu hinnangul selline, kus liikumisvõimalus tagatakse kõigile inimestele. Tänavuse aasta juulist käivitus 11 maakonnas tasuta maakondlik bussitransport, mida on nimetatud esimeseks märkimisväärseks regionaalpoliitiliseks sammuks pikkade aastate jooksul. Tegemist on maainimese otsese võiduga. Minu silmis on selle lõpetamine väga tagurlik, kuid juba on kuulda oponentide häält, kes seda soovivad.
Maanteeameti statistikast selgub, et tasuta ühistranspordi esimestele kuudel – juulis, augustis ja septembris – on reisijate väga palju kasvanud. Septembris ulatus see näiteks 27 protsendini. Kusjuures reisijate arv on kasvanud kõikides maakondades üle Eesti, ka nendes piirkondades, kus tasuta ühistransport rakendus vaid osaliselt. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele väga suure tähtsusega ja on küllaga inimesi, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga.
Kasvav pension ning toimiv tervishoid
Õiglases riigis on inimväärsed pensionid. Keskerakonna idee on tõsta aastal 2020 keskmist vanaduspensioni erakorraliselt. Kokku suureneks pension siis saja euro võrra. Üha kallineva elu tingimustes tuleb leida võimalused tagada eakatele vajalik sissetulek, sest tänase pensioni juures on toidukraami ja vajalike ravimite muretsemine väga raske. Samuti peab keskmine pension olema maksuvaba. Eakate kõrval ei tohi unustada ka noori, sest vastasel korral nad lähevad lihtsalt Eestist minema. Kui eakatel on kogemusi, mida tasub kuulata, siis noortel on uljust ja pealehakkamist, mida tuleb rakendada.
Rääkides palkadest, soovime kindlasti tänase olukorra jätkumist, kus palgad kasvavad selgelt kiiremini kui hinnad. Näiteks 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7 protsenti ja 2019. aastal umbes 6 protsenti. See on hinnatõusust ligikaudu kaks korda suurem kasv. Meie majandus areneb ja ühes sellega ka töötasud – õiglases riigis peavadki asjad nii olema.
Õiglases riigis ei jäeta hätta neid, kelle võimalused on kehvemad. Pean siinkohal silmas ennekõike ravikindlustust. On poliitilisi jõude, kes soovivad sotsiaalmaksu kaotada, mis aga lööb ennekõike väiksema palgaga inimeste võimaluste pihta. Me ei ole nõus tervishoiu erastamisega ega sotsiaalmaksu kaotamisega.Tänane valitsus suunas haigekassale mitusada miljonit eurot lisaraha. Ühtlasi kehtestasime täiendava ravimihüvitise, mis muutis retseptiravimid kümnetele tuhandetele taskukohasemaks. Meie otsuste toel ravijärjekorrad lühenevad ning inimesed saavad soodsamalt vajalikke ravimeid osta.
Koostöös õiglase riigini
Seatud eesmärkideni ei ole võimalik jõuda üksinda. Keskerakond toetas juba varem aktiivselt ametiühingute esindajaid ning tööandjaid nende püüdlustes leppida kokku miinimumpalga tempokas tõstmises. Ametiühingutega sõlmisime äsja koostööleppe tegutsemaks ühiselt selle nimel, et Eestist saaks parem paik elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks.
Koostöölepingus kajastuvad meie ühised arusaamad ja taotlused mitmes olulises valdkonnas: sotsiaaldialoogi arendamine, majanduse elavdamine, uute töösuhete reguleerimine, haridusse ja teadmistesse panustamine. Samuti on meil ühised arusaamad tervise-, pensioni- ja tööturupoliitikates ja avaliku sektori arendamises.
Parema ühiskonna ja soovitud tulemusteni saamegi jõuda vaid meie maailmavaadet jagavate inimeste toel. Eesti ühiskond on aastatega tohutult arenenud ja enam ei vaadata kõrvalt, kui kellelgi on mure. Me liigume ühtse ja õiglase riigi suunas ning see teeb meele rõõmsaks.
KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees, majandus- ja taristuminister
