Tuleva aasta riigieelarve eelnõu on läbinud riigikogus kahe ööistungiga kaks lugemist. Nagu eelarve menetlemisel kombeks, on vaidlused olnud tulised, sest raha hulk, mida jagada, on alati piiratud. Positiivne asjaolu kõikide nende vaidluste juures on aga see, et üle mitme aasta on meil midagi reaalselt jagada.
Järgmise aasta riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra — 7,5 miljardi euroni. 2013. aasta riigieelarve kulud suurenevad 1,1 protsenti — 7,7 miljardi euroni.
Eelarves on päris mitu punkti, mille üle rõõmustada, eriti kui arvestada Euroopa üldist majanduslikku keskkonda, kuhu Eesti kuulub. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame meie, erinevalt suurest osast muust Euroopast, seda endale reaalselt ka lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.
Omavalitsuste teed korda!
Tegemist on pikemaajalise protsessiga, milles väljendub mitte ainult riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.
Leppisime 2011. aastal riigikogu kõiki fraktsioone hõlmavas omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevatest summadest tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks.
Kui veel eelmisel aastal oli see protsent viis, siis tänavu 6,5, ja vastavalt eelarvekõnelustel kokkulepitule tõuseb omavalitsuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal kümne protsendini. Rahas tähendab see vahendite 60-protsendist tõusu 29,3 miljonile eurole.
Kuigi kohaliku teevõrgu vajadus investeeringute järele on kahtlemata palju suurem, on tegemist märkimisväärse kasvuga, mis võimaldab näiteks valdadel rohkem teid asfalteerida ja remontida maakonnakeskustes auklikke tänavakatteid.
Ebavõrdsus vajab tasandamist
Usun, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus, kes on sunnitud Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tuleneva ebavõrdsuse tõttu ka järgmisel aastal oluliselt väiksema toetusrahaga läbi ajama kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib siseriiklikust otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetustepoliitika tagajärgi Eestis. Mul on hea meel avalduse “Eesti põllumajandusest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist” eelnõu esitajate esindajana tõdeda, et 68 liikme toetusel võttis riigikogu 21. novembri hilisõhtul vastu avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama. See avaldus on selge signaal meie põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, andes teada, et põllumajandust nähakse Eesti majanduse olulise ja maapiirkondade arengut tagava osana.
Me ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperspektiiv. Keegi ei tea, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras toetada, tuleb meil seda teha.
Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et erinevatel põhjustel raskustesse sattunud Eesti talud ja farmid on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.
IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses, oleksid turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise, kuni saame.
Tõenäoliselt valitseb selles küsimuses parteide vahel konsensus, sest kui me suutsime siseriiklikke otsetoetusi maksta kõige hullematel kriisiaastatel, mil eelarve vähenes nagu kevadine lumi, siis näiks imelik, kui me seda nüüd, mil eelarve kasvab, enam teha ei tahaks.
Pensionid kasvavad ja maksukoormus langeb
Kolmas punkt riigieelarve eelnõus, mis samuti erinevate erakondade vahel vastuolusid ei tohiks tekitada, on järgmisel aastal teoks saav pensionide keskmiselt viieprotsendine tõus. Mõistagi on seda võrreldes viimase aja elukalliduse kasvuga vähe, kuid see on siiski rohkem kui mitte midagi.
Selline on majanduslik keskkond ja Eesti riigi võimalused, milles me järgmisel aastal elame.
Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst). Jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida Eestis pole juhtunud.
Järgmise aasta prioriteediks on kindlasti ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus. Riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4-protsendilise kogutõusuga 29,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse makse väheneb kolmele protsendile ning kogu maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra ehk 32,6 protsendile.
IRL täidab oma valimislubadused
Järgmisest aastast jõustub vanemapension, kaob kodualune maamaks ja alates sügisest rakendub tasuta kõrghariduse reform.
Järgmise aasta sügisest, koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega, eraldatakse eelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks täiendavad 3,6 miljon eurot ning mõne aastaga tõuseb õppetoetuste maht riigieelarvest võrreldes tänavusega kahekordseks. See lubab riigil maksta alates tulevast sügisest rohkem kui kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.
Lisaks jõustub järgmisest aastast vanemapension ning käivitub lastetoetuste tõus, mis rakendub täismahus 2015. aastast. Lastetoetuste reformi tulemusena tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19lt 38 euroni ja kahe lapsega peredel 38lt 76 euroni kuus. Sellega jõuab täiendav abi just nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Lisaks vajaduspõhisele lastetoetuste tõusule, tõusevad ka universaalsed lastetoetused alates kolmandast lapsest seniselt 57lt 96 euroni. Koduomanikele on aga heaks uudiseks, et tulevast aastast kaob kodualune maamaks, mis jätab koduomanikele kätte täiendavad 13 miljon eurot. Samuti eraldab riik täiendavad 10 miljon eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris on võimalik küttearvetelt kuni 50 protsenti kokku hoida.
Tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meeles pidada lihtsat tõsiasja, talupojatarkust, kui soovite: sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik meie rikkust ja heaolu järk-järgult suurendada.
i
AIVAR KOKK, riigikogu liige, IRL
