Diabeedi ravi eesmärgiks on igapäevane hea enesetunne ja hea veresuhkru tasakaal ehk kompensatsioon. Tähtis on, et veresuhkru väärtused oleksid võimalikult normilähedased, ilma liiga madalate ja liiga kõrgete näitudeta.
Diabeetiku hea suhkrutasakaalu taotluseks on vere suhkrusisaldus hommikul ja enne sööki 4?6 mmol/l ning kaks tundi pärast sööki mitte üle 7 mmol/l. glükohemoglobiini (näitab kolme viimase kuu keskmist veresuhkru väärtust) väärtus peaks diabeetikul olema samuti alla 7 protsendi.
Tüsistused ei pruugi areneda kõikidel haigetel
Diabeedi ravi teine suur eesmärk on hilisemate tüsistuste vältimine, need võivad muuhulgas viia nägemise kaotuseni, liikumisvõimetuseni või isegi enneaegse surmani. Diabeet võib kahjustada kogu inimese organismi. Eriti vastuvõtlikud on koed, mida kõrgenenud veresuhkur otseselt mõjutama pääseb ? silmapõhja võrkkesta väikesed veresooned, neerupäsmakesed ja närvikude ning ka veresoonte seesmine rakukiht.
Vere kõrge suhkrusisaldus põhjustab häireid nende talitluses ja ehituses. Elundimuutusi võib vältida ja nende arengut pidurdada, hoides veresuhkru, vererõhu ja vererasvade näitajad võimalikult normi lähedal ja vältides suitsetamist.
Tüsistused ei pruugi areneda kõikidel haigetel, raske on ette öelda, kellel need tekivad ja kellel mitte. Küll aga on iga diabeetiku kätes võimalus ise tüsistuste tekke riski vähendada ? mida normilähedasem on veresuhkur, seda väiksem on võimalus tüsistuste tekkeks.
Eduka ravi põhialuseks on toiduvalik ehk dieet. Diabeetikute päevasest kaloraa?ist peaks 50?55 protsenti olema kaetud süsivesikutega, 30 protsenti rasvadega ja 15 protsenti valkudega.
Arsti määratud dieedist tuleb kinni pidada
Olenevalt raviskeemist jagatakse diabeetiku päevane toit 4?6 toidukorrale. Dieedi koostamisel jälgitakse tervisliku toitumise põhimõtteid ja arvestatakse diabeedi ravi iseärasusi (süstekordade arvu, insuliini toimeaegu, tablettravi, füüsilist koormust jne.). Dieet ehk individuaalne toitumisplaan koostatakse vastavalt soovitatud kaloraa˛ile, sealjuures tuleb jälgida, et menüüs oleks kõiki toitaineid piisavalt.
Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt ei vaja diabeetik eritoitu. Kogemus näitab, et normaalsete veresuhkrunäitajate saavutamine on paljudele suhkruhaigetele endiselt jäänud ületamatuks probleemiks.
Ülihead ravimid, enesekontroll ja patsiendi teadmised ei anna oodatud tulemust, kui ei peeta kinni arsti poolt määratud dieedist.
(Järgneb järgmisel Vooremaa terviseküljel)
SIRET KALLING, Jõgeva haigla endokrinoloog
