Elle Söderholm, toitlustusfirma juhataja Jõgevalt:
“Laulsin alles eile, kui äratasin oma abikaasa tema juubelisünnipäeva hommikul üles. Laulda mulle meeldib, see annab eluks jõudu ja teeb rõõmsameelseks. Laulan juba lapsest saati ja olen ka laulupidudel käinud. Senini on meeles minu esimene lauluõpetaja Otto Tamm Kudina-kooli päevilt. Küllaltki kaua sai lauldud segakooris “Laulik”, nüüd laulan kirikukooris ja kultuurimaja ansamblis “Kuukressid”. Rahvatantsu ma enam ei tee – põlved annavad ennast natuke tunda, kuid seltskonnas ei ütle küll tantsimisest ära. Oleme laulurahvas ja perekondlikud peod ei möödu meil kunagi lauludeta. Eks ma tükin ikka ise esimesena laulu üles võtma, keegi peab ju alustama, ja siis teevad teisedki suu lahti. Nii võtab pidu hoogu ja küll meil laule juba jätkub.”
Mart Kaine, töötu Palamuselt:
“Sihukest häält, et kusagil kooris laulda ja esineda, pole mulle antud, kuid seltskonnas ei hakka oma suud ka lukus hoidma. Noo, ja kui perepidudel saab veidike “laulueli” võetud, siis jorisen kaasa. Vanu ilusaid laule on ju palju, neid ikka tean. Vanasti oli igas külas oma pillimeees, nüüd on neid nagu vähemaks jäänud. Muusika ja laulud tulevad rohkem maki pealt, pidulised jäävad aga kuulaja rolli. Väiksemas seltskonnas läheb vahel ka tantsuks, olgu või Tootsi-moodi puntratantsuks. Muidu ma tantsumees ei ole, kohvik-klubides või tantsuõhtutel pole käinud, kuigi naine tahaks ehk rohkem tantsida. Kui Palamusel on suvel mõni vabaõhuüritus, siis nendel oleme ikka käinud. Talvel vaatan rohkem telekat ega viitsigi kodunt välja minna, et rahvamajas või kusagil kaugemal mõnel kontserdil või üritusel käia.”
Mall Vaidla, pensionär Jõgevalt:
“Kaks korda kuus käin kultuurikeskuses seltskonnalaulu ringis. Lauluhääl on mulle kaasa antud. Kuigi ma pole nooditundmist õppinud, on mul väga paljude laulude viisid ja sõnad peas. Olen esinenud ka Jõgeva rajooni esimesel laulupeol, see oli vist 1952. aastal Siimustis. Õige kõvad muusikainimesed olid mu esivanemad: vanaema oli saanud koolitust ja mängis klaverit, vaarisa oli teinud aga ise koju oreli. Kui saab kokku meie vanem generatsioon, siis me ikka laulame. Tänapäeva noored aga enam nii palju ei laula, nemad tahavad, et kogu aeg käiks kõva tümp-tümps. Mul on kahju, et tänavu ei tehtud Jõgeval vabariigi aastapäeva aktust ja kontserti, kuhu oleks saanud tulla kõik soovijad. Tantsumees ma pole, kuid kui seltskonnas mind keegi tantsima kutsub, siis löön kaasa. Igatahes “korvi” pole ma kellelegi andnud.”
Aino Kangur, vanaema Palalt:
“Olen elupäevad teinud rasket tööd ja pole jäänudki aega kuhugi laulma-tantsima või pidusse minna. Natuke ma ikka laulan ja mõnes väiksemas seltskonnas pirisen teiste laulmisele ka ise kaasa. Varem, kui bussid käisid ja teatrisse või kontsertidele minemiseks õige tihti ühiskülastusi korraldati ja piletid olid veel odavad, said sinna ka pensionärid minna. Vanematest lauljatest on jäänud minu lemmikuks Harri Vasar. Mäletan sedagi, kui ta käis meil siin Ranna rahvamajas esinemas. Noorematest lauljatest meeldib mulle Jassi Zahharov ? tal on nii ilus ja mehelik hääl. No ja muidugi Anne Veski, Gerli Padar on ka väga tore, meeldiv ja särtsakas. Päris õige, et ta hakkab Eurovisioonil laulma ja tantsima. Telekat me ikka vaatame ja raadiot kuulame, kuigi mitte pidevalt. Oleme mehega mõlemad suured raamatusõbrad ja armastame rohkem lugeda.”
Heino Vender, majandusjuhataja Lustiverest:
“Erilist muusikalist kuulmist mul ei ole: keegi on vist natuke mõlema kõrva peale astunud, kuid seltskonnas laulan veidike ikka. Kui kõvasti või valesti, eks seda teavad teised, sest ise kuuled oma häälekõla ju veidi teisiti kui teiste oma. Viimati sai õige korralikult tantsitud minu hiljutisel juubelisünnipäeval. Lustivere rahvamaja oli meie päralt ja mind tuli rõõmustama väga mõnus seltskond. Nagu teistegi kolleegide tähtpäevadel, võttis kooli agar lauluõpetaja nüüdki laulu üles ja pidu läks hoogsalt käima. Mis pidu see ilma laulu ja tantsuta ikka on! Laul mulle meeldib, ka teatrites olen oopereid ja operette kuulanud ja vaadanud. Isegi Ta?kendis käies külastasin ooperiteatrit. Nähtud “Don Carlos” jättis nii võrratu elamuse, et on jäänud siiamaani meelde.”
Getriin Kivi ja Helerin Lodi, sõbratarid Põltsamaalt:
“Kaks korda nädalas on meil Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tütarlastekoori proovid. Tänavu ongi laulmist rohkem: suur laulupidu on tulemas ja kõik tahavad Tallinna esinema pääseda. Vahel laulame ka pärast proove, sest ega sellest 45- minutilisest laulutunnist veel piisa. Loomulikult ei laula me ainult laulupeorepertuaari, vaid ka uuemaid ja vanemaid popplaule. Vahel on lihtsalt nii, et mõni kuuldud laul hakkab sind päev otsa kummitama ja tahad seda ka ise laulda. Meie arvates laulavad noored küllaltki palju. Kui seltskond on koos ja plaadilt tuleb mõni lugu, mida kõik teavad, siis lauldakse kaasa. Olgu see lugu siis eesti või inglise keeles. Rahvatantsuringides me ei käi, tantsida saab aga diskoõhtutel koolis, kultuurimajas või mujal. Koolis algavad seltskonnatantsu kursused, aga sinna me vist ei lähe.”
ARDI KIVIMETS
