Iga inimese elus tuleb ette ootamatuid situatsioone, kus tuleb kiiresti reageerida. Olgu selleks siis veeavarii korteris või lähedase inimese ootamatu surm.
Kui inimene on kodune, töötu või saab ise otsustada, kuidas ja millal tööd teha, ei teki tal vaba aja leidmisega probleeme. Raskusi tekib aga neil, kellel on kindel tööaeg ja kes on tihtipeale n-ö “asendamatud”.
Seadus ütleb
Kehtiv töölepingu seadus näeb ette regulatsiooni, mis kohustub tööandjat võimaldama töötajale mõistliku aja ulatuses vaba aega ning maksma selle aja eest keskmist töötasu. Seda juhul, kui:
– töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule; töötaja laps on ootamatult haigestunud jms olukord);
– põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest (töötaja korteris on veeavarii);
– töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi);
– töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (töötaja ei saa näiteks notari juurde aega töövälisel ajal; perekonnas on tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku seal vajalikuks).
Viimase sätte kohaldamise puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi korral eraldi. Samuti peab tegemist olema olukorraga, kus töötaja ei saa tööd teha ajutistel põhjustel. Kui töötaja peab näiteks pikema aja jooksul käima iga päev tööajast ühe tunni jooksul meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandja on kohustatud talle jätkuvalt tasu maksma. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu suuruse muutmine.
Pidulikud tähtpäevad tööajal
Töötaja isikuga on otseselt seotud ka erinevad tähtpäevad ja nende korraldamine või neil osalemine. Nii näiteks tahavad lapsevanemad saata esimesel koolipäeval lapse aktusele ja ülikooli lõpetav tudengist töötaja ihkab lõpuaktusele oma diplomi järele minna.
Taolisi sündmusi võib töötaja elus mitmel korral ette tulla, kuid üldjuhul on nende ürituste toimumine inimesele pikka aega ette teada. Seega on töötajal võimalus selliseid töölt ära käimisi ette planeerida ja vormistada vastav päev puhkusena või muuta kokkuleppel tööandjaga oma tööaja kava.
Eelkõige kehtib taoliste juhtumite puhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi töötaja põhjendamatult ja reaalse vajaduseta töölt ära käia ning tööandja ei tohi põhjendamatult keelduda keskmise töötasu maksmisest.
Soovitus tööandjatele: mõistlik on ettevõtte töökorralduse reeglites sätestada täpne regulatsioon töötajatele vaba aja võimaldamise kohta. Seejuures tuleks kindlaks määrata kord, kuidas kohustub töötaja teatama oma töötamise takistusest ning kui sageli võib töötaja seda võimalust kasutada.
i
LARISSA TIHHONOVA, Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
