Voore koolile „katuserahana” saadud miljoni jagamine meenutab nii Oskar Lutsu „Nukitsameest” kui ka mõnd vene satiiriku näidendit – raha on, jagajaid ka, kulbiga nõudeid samuti. Probleem on suurtes piirides selles, kui suurelt ja kas üldse saab remonti ette võtta. Samas koolihoone kellelegi pähe otseselt ei kuku. Lasteaed ja kool majas toimivad ning ühtteist on ka selle raha eest juba tehtud.
Tahe edasi liikuda raha mõistliku kulutamise küsimuses on kõigil osalistel: vallajuhtidel, volikogul, kooliperel ja Voore elanikel. Kolmapäeval toimus Voore koolis lastevanemate koosolek, mis mingist ajahetkest muudeti rahvakoosolekuks, põhiteemaks, kuidas parendada koolimaja olukorda. Harjumatu oli see, et keegi kedagi ei tutvustanud. Ju siis tunti-teati kõiki osalisi niigi. Sõna said enamasti need, kes püsti tõusid ja kõva häält tegid.
Rahva arvamus
See, et küsimust rahvaga arutada, on igati mõistlik ja vajalik. Vägisi tundub, et kunagi riigieelarvest erakondadele jagamiseks saadud raha, millele on oma piirang ja mida juurde kuskilt ei saa, on pigem tülinaks kui võimaluseks. Lisaks lapsevanematele ja külarahvale oli kohal väga kõrgetasemeline Mustvee vallavolikogu esindus, eesotsas volikogu esimehe Aivar Saarelaga, kes ütles, et kohalike sõna on kõige olulisem. Ka uue koalitsioonilepingu initsiaatori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul oli temagi tulnud kuulama ennekõike rahva arvamust.
Kõik ideed tunduvad olevat radikaalsed – nii vana koolimaja säilitamine ja küttesüsteemi välja vahetamine. Sealjuures iluravi tegemine ei ole kuidagi tänapäeval kehtivale ehitusseadusele ja õppeasutuse juurde käivatele nõuetele vastav. Kõik laual olevad lahendused nõuavad rohkem investeeringuid kui eraldatud miljon seda võimaldab. Mõni variant lausa paar miljonit, miinimum poolteist, kuid vallal selliseid lisasummasid kooli renoveerimiseks ja tänapäeva tingimustele vastavaks kohandamiseks pole.
Kolm varianti
Radikaalsena mõjub nii maja lammutamine kui ka juurdeehituste lisamine. Vallavalitsus hindab olukorda professionaalset, seadusest lähtuvat asjaajamist. Kooliasutustel on kõrged ehituslikud nõuded. Seetõttu oli ka sel koosolekul peamiseks ettekandjaks arhitektuuribüroo Tempt esindaja Mihkel Urmet, kes tutvustas eelprojektina kolme varianti. Esimene variant nägi ette maja renoveerimist, teine vajaliku säilitamist ja ebavajaliku lammutamist. Viimane variant, mille büroo lauale tõstis, oli kaheks hooneks lahutamine.
Seisukohta, et maja peab ilmtingimata säilima, esindas kõige jõulisemalt koolimaja sünni juures olnud ja selle ehituse eest 30 aastat tagasi seisnud Vello Kana. Ta andis maja tekkeloost ajaloolise ülevaate ja sõnas, et lammutamine on kohe kindlasti välistatud.
„Raha anti maja parandamiseks,“ ütles ta ja selle argumendiga ollagi Jüri Morozov vallavanema ja osava lobistina raha riigi eelarvest kätte saanud ja ära kaitsnud. Parandamine tähendab vanahärra sõnul uue küttesüsteemi ning välisoojustuse paigaldamist ning jooksvat remonti. Samuti leiab ta, et koolimajal võiksid olla paljud kogukondlikud funktsioonid kooskäimiskoha, raamatukogu ja paljude muude tegevuste näol.
„Majal pole midagi viga. Teda on hästi hoitud ja tuleb säilitada tervikhoonena,“ rõhutas Kana, kelle hirm väljendus selles, et kohalikuks maamärgiks kujunenud hoonet tahetakse jõuga muutma hakata.
Kõige emotsionaalsema etteaste tegi Mustvee vallavolikogu liige Sergei Uleksin, kes oli üsna sarnasel arusaamisel Vello Kanaga, et koolimaja võiks lisaks hariduse andmisele katta ka palju teisi kogukondlikke funktsioone. Temal oli ka selge seletus, miks asjad venima on jäänud ‒ selles on süüdi sotsid.
„Volikogu otsus on tehtud mais ja mis kuu praegu on?“ küsis retooriliselt Uleksin, kes omal initsiatiivil oli võtnud küttepaigaldajatelt hinnapakkumisi, millega ta ka lahkelt kodanikel tutvuda lubas.
Kes on süüdi?
Vahel on ju hea, kui süüdlane on omast käest võtta. Hannes Soosaar (SDE), kelle aadressil süüdistus kõlas, rääkis protsessi käigust ning sellest, kuidas volikogu oma otsuse vallavalitsusele sedastas ning mis olid põhjused, miks protsess on venimisena tundunud. Algas see vallavanema umbusaldamisest ja lõppes erinevate teiste kriisidega, mis Mustvee valla juhtimist on räsinud.
„Me pidime ju maksimaalselt läbi mõtlema ja analüüsima, kuidas saada parem tulemus,” selgitas Soosaar asja venimist.
Rahvakoosolekul süüdlast otsima ei tuldud, tuldi otsima võimalusi ja mõistlikke ning arukaid lahendusi. Sellest tegi üsnagi põhjaliku ettekande Mustvee abivallavanem Koit Prants, kes on nii mõnegi haridusasutuse hanke korras renoveerimisega kokku puutunud ja seetõttu nõuab ka Voore kooliga edaspidi toimuva osas kõrget professionaalsust.
„Kui volikogu on otsuse teinud, läheme meie sellega edasi, kirge pole, meie teeme oma tööd,“ ütles abivallavanem. „Me andsime arhitektidele summa, et nad leiaks võimaliku lahenduse. Kui seda rahaeraldust poleks olnud, jätkuks kõik samamoodi.“
Kas säärane rahvakoosoleku vorm ilmtingimata asja edasi viib? Tagasiside ürituse kohta on igati positiivne. Arutelu kestis hiliste tundideni, lõpplahendust loomulikult ei leitud, küll aga sai õhk palju klaarimaks. Visati isegi vimkat, et koolimajas võiks olla kõik inimese jaoks vajaminevad teenused alates sünnitusosakonnast kuni leinamajani.
„Siis polegi vaja terve elu jooksul kuskil mujale minna,“ kostis üks teravmeelne arvamus rahva hulgast.
Loodetavasti leiab otsekui maast leitud miljon endale ennekõike kogukonda rahuldava rakenduse Voore koolimajas
INDREK SARAPUU
