Vastavalt Termoxi ja Palamuse vallavalitsuse vahelisele kaugküttesüsteemide rendilepingule 2005. aasta 4. augustist anti Palamuse valla katlamajad ja soojusvõrgud Termoxile opereerida.
Et opereeritavate katlamajade ja küttesüsteemide seisund osutus esialgsest tehnilisest hinnangust tunduvalt halvemaks, oli Termox sunnitud järjepideva soojatootmise tagamiseks investeerima plaanilisest tunduvalt rohkem. Termox on investeeringute plaani järgi jõudnud Palamusel aastasse 2016 ja Kaareperes aastasse 2011.
Odavalt enam ei saanud
Soojahinna koostise olulisemaks teguriks on maagaasi hind. Alates katlamajade opereerimisest ja soojatootmise algusest Palamusel 2005. aastal on Termox koostanud soojusenergia hinna kalkulatsioonis kasutanud Eesti Gaasi poolt Termoxile müüdava maagaasi hinda 1770 krooni 1000 m3 kohta.
Samas tõusid alates 2006. aastast teistes piirkondades maagaasi hinnad igal aastal.
2006. aastal tõusis AS-i Eesti Gaas poolt tarnitud maagaasi hind koos võrguteenusega Tartu vallas Kõrvekülas võrreldes Palamusega 1,17 korda ja 2007. aastal 2,1 korda . Sellest hinnatõusust Palamuse ja Kaarepere rahvas pääses, kuigi 2006. ja 2007. aastal oli Eesti Gaasil soov rakendada samasugust hinnatõusu.
Tänaseks on sõlmitud uus Termoxi ja Eesti Gaasi vaheline maagaasi ostu-müügi leping.
Näiteks tasus Termox iga jaanuaris 2008 tarbitud 1000 m3 maagaasi eest Eesti Gaasile arve alusel 4191,16 krooni, millele lisandus käibemaks 18 protsenti, seega 4945,56 krooni.
Kui lisame saadud summale konkurentsiametiga kooskõlastatud edastustasu ja aktsiisimaksu, saame 5684 krooni tuhande kuupmeetri eest.
Jõgevamaal Kaareperes ja Palamusel sooja piirhinna kooskõlastamise ajal prognoosisime väiksemat hinnatõusu ja kasutasime kalkulatsioonides ka vastavalt maagaasi hinda, milleks oli 4100 krooni tuhande kuupmeetri eest pluss käibemaks. Et läbirääkimised vallaga venisid ajaliselt pikemaks, kui arvasime, saime soojahinnad kooskõlastatud mullu 19. novembril.
Gaas kallim 3,3 korda
Põhikomponendiks MWh hinna kujunemisel on kütus, antud katlamajades maagaas. Alustame kaugküttesüsteemide rendilepingu järgsel perioodil sooja tootmiseks kasutaud maagaasi hinnast ja võrdleme maagaasi hinda täna ja MWh hinna kalkulatsioonis kasutatud hinda. Siit saame teha järelduse, et sooja tootmiseks kasutatava maagaasi hind on tõusnud 3,3 korda jaanuaris ja 2,98 korda veebruaris (võrreldud on sooja tootmiseks kasutatud maagaasi hinda aastatel 2005 kuni 2007 ja maagaasi hinda jaanuaris ning veebruaris 2008.
Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele saab soojamüüja kehtestada hinda kodutarbijale kolm kuud pärast omavalitsusega kooskõlastamist ja avalikus väljaandes teatamist. Sellest tulenevalt sai Termox rakendada uut kodutarbijate sooja piirhinda Kaareperes ja Palamusel tänavu 1. märtsist. Selle ajani müüs Termox seal kodutarbijatele sooja vana hinnaga, mille koostamisel arvestati maagaasi sisseostu hinnaga 1770 krooni tuhande kuupmeetri eest. Sellest tulenevalt maksab hinnavahe Termox oma vahendite arvelt kinni.
Vana soojusenergia hinnaga jätkamine jaanuaris ja veebruaris tõi soojatootjale 337 447 krooni kahju, mis tekkis tänu hinnakalkulatsioonide kooskõlastuse venimisele. Alates märtsist kehtiv soojusenergia hind ei kata üsna tõenäoliselt tootja kulusid, kuna maagaasi tegelik hind on suurem kui kalkulatsioonis kasutatud hind.
Soojavajadus väiksem
Uues küttehinna kalkulatsioonis vähendas Termox lepingu lisas kokku lepitud kasumit 12 protsendilt 10-le. Seetõttu kahanesid veelgi rentniku tulud, mille arvelt juba tekkinud kahju katta.
Soojusenergia hinna kavandamisel aga jagunevad püsikulud plaanilise koguse järgi. Kui me plaanilist müüki ei saavuta, siis saame püsikulude osas kahjumit. Kui vaadelda eelmist kütteperioodi, siis toodeti Palamuse tsentraalis jaanuaris ning veebruaris kokku 417 MWh ja Kaarepere tsentraalis samal ajavahemikul 400 MWh. Selle aasta hetkeseisuga on see number vähenenud Palamusel 339 MWh-ni ning Kaareperes samal ajavahemikul 287 MWh-ni.
On vähe tõenäoline, et käesoleval kütteperioodil ilmad nii palju jahenevad, et saavutatakse plaanitud soojamüügi kogus, mis esimese kahe kuuga Kaarepere piirkonnas oleks 21 637 krooni ja Palamuse piirkonnas 15 147 krooni.
Mis puudutab investeeringuid Palamusel ja Kaareperes, siis Termox on Palamuse tsentraalkatlamaja ja Kaarepere tsentraalkatlamaja piirkonnas 2006. aasta lõpu seisuga täitnud 43,5 protsenti summaarsetest investeeringukohustustest kuni aastani 2019. Samas me ei ole siiani ja ka hinnakalkulatsioonis kajastanud põhivahendite kulu ning see jääb tulevaste perioodide kanda.
Kütteliigi vahetus kulukas
Kui küsida, kas kasutusele võtta teisi kütuseliike, on selge, et igasugune kütuseliigi vahetus toob kaasa suured investeeringukulud. Samuti on tõusnud turul ka teiste kütuseliikide hind. Kõvasti odavam on soojahind tarbija jaoks suuremates linnades, näiteks Tallinnas, Tartus ja Jõgeval. Tarbijate suur arv ja nende tiheasustus ning suur tootmismaht vähendab hinnas peituvaid kadusid, hooldus- ja juhtimiskulusid, mis mõjutavad lõplikku MWh soojusenergia hinda tarbija juures.
Soojatootjale on antud hetkel kehtiv maagaasi ostumudel olnud väga kahjulik. Samuti ei ole võimalik, et üks äriühing saab eksisteerida, kui toodab pidevalt kahjumit ja tehtud investeeringute tagasimaksed ei laeku investorile. Amortisatsioonimaksete edasilükkamine toob kahju investorile, sest raha väärtus inflatsiooni tõttu langeb. Lepingujärgsetel aastatel ei olnud võimalik tehtud investeeringute kulu amortisatsioonina hinnakalkulatsioonides näidata, kuna pooled töötasid kokkuleppeliste soojusenergia hindadega kuni tänavu 1. jaanuarini. Selleks perioodiks hinnakalkulatsiooni koostades ei olnud mõttekas amortisatsioonieraldisi soojuse hinda (vaatamata sellele, et kokkulepitud hinnamudel seda lubas 15 protsendi ulatuses) sisse kirjutada, kuna oli toimunud suur kütusehinna tõus. Oleme vabatahtlikult investeerinud plaanitavast rohkem, ainult seetõttu, et tagada süsteemi pidev häireteta töö. Suure muutuse soojusenergia hinnas tekitas asjaolu, et alates lepingu sõlmimisest toodeti tarbijale soojust alla turuhinna ja seda tootjale kahjulikult. Loodame, et rendileandja näeb olukorda objektiivselt, leiab tegelikud hinda mõjutanud tegurid, mõistab, et tekkinud olukorda ei ole põhjustanud soojatootja, selgitab kogu olukorda tarbijatele ja üheskoos otsitakse lahendusi, mis mõlemad pooled ellu jätaks ning elu ka edasi viiks.
Aare Kivilo,
AS Termox juhataja
