Ell Maanso ja teised
“Raamat Kirikuvalla külast ehk külast, mis oli vallast suurem”
Mõni päev tagasi sai oma raamatu lõpuks ka Puurmani valla Kirikuvalla küla. Vald on alati külast suurem olnud, Kirikuvalla nimes aga on sõna “vald”, sellepärast võttis raamatu koostaja, Puurmani kodu-uurija Ell Maanso seekord seda sõnademängu nii, et küla on vallast suurem.
HELVE LAASIK
Kirikuvalla küla tehti nõukogude aja alguses peaaegu maatasa. Raamatu kaanel ongi pilt, kus Põltsamaa EPT vastav masin tööhoos. Lisaks veel kahe ilusa maja fotod, mida samuti enam ei ole. Ell Maanso sõnul oli palju peresid, kes on talle öelnud, et kui neil oleks uuesti vaja langetada oma kodu kohta otsus, siis ei nõustuks nad iialgi lammutamisega.
“Oli ka neid, kes polnud nõus, ja nende majad seisavad senini. Nüüd on neid maastikul väga sümpaatne vaadata, sest võsa on kadunud, teed ja kraavid samuti, alles on mõned üksikud metsatukad ja majad,” rääkis Maanso.
Tulekahjust päästetud vanad pildid
Ta täheldas, et eestlane pildistas põhiliselt matustel, pulmades või sünnipäevadel – siis oli põhjust kokku tulla. Paljudes peredes pole vanad pildid säilinud kas tulekahju tõttu või muul põhjusel. Maansol on õnnestunud saada ühe talu kohta pildid hoopis kolmandast talust, sest koos käidi leeris või peeti juubeleid. “Ükskõik, kus pilt on, kui me tuvastame, kes seal peal on, siis on kõik hästi. Perenaisel oli peol alati põll ees, nii on vanadelt piltidelt lihtne aru saada, kelle pidu oli. Mõnikord oli perenaine ka mõnes teises peres talitamas. Mulle väga meeldib Kursi kandis kasutatud sõna “tallitus”,” rääkis raamatu koostaja.
Küla kõige vanem talu oli Ässa. See oli juba mõisa ajal vaba talu. Seal elas Ell Maanso koolivend, kes aitas tal ka Utsali raamatut kokku panna. Ässa talu ainsad pildid, mis senini alles, on praegu Maanso käes – maja on maha põlenud.
Kursi kandis oli väga heal tasemel puhkpilliorkester. Palju on raamatus ka mälestusi pillimängu õppimisest ja orkestriproovidest.
Ka pilte tehti orkestrist üsna tihti.
Kirjutab üles inimeste mälestused
Ajaloolane Lauri Frei, kelle vanaema ja vanaisa, samuti vanavanaema ja vanavanaisa on Kirikuvallast pärit, on kirjutanud Kirikuvalla perenimedest, nende tekkimisest ja kasutamisest.
Ell Maansol õnnestus saada ka Puurmani kandis tegutsenud “Rahva Hääle” kolhoosi kauaaegse agronoomi Arvo Kaselo meenutused oma esimesest töökohast. Need on raamatu koostaja hinnangul väga emotsionaalsed.
Kirikuvallas oli Hiiu talu, mida samuti enam pole. Legend rääkis, et suure katku ajal olid inimesed välja surnud ning selle koha asustasid hiidlased. Sealt ka nimi Hiiu talu.
Ell Maanso ütles, et oma raamatuid koostades ei käi ta mööda arhiive ega aja sealt materjali kokku. “Kui kedagi miski väga tõsiselt huvitab, siis on võimalik arvutit lahti tehes ning vajalikud võtted selgeks õppides kõike uurida. Peab oskama gooti kirja lugeda ja saksa keelt samuti. Loomulikult peab olema kannatust,” tunnistas ta.
Maansot huvitab hoopis kultuurilugu. “Ma küsitlen inimesi, nad räägivad mulle ise. Kas see kõik on ajalooline tõde, ma ei tea. Mina ei võta vastutust selle eest. Kõik juba teavad, et ma kogun inimeste mälestusi ja teen niiviisi oma raamatuid. Kui ei usalda inimeste juttu, siis tasuks arhiividest üle kontrollida.”
Kahjuks pole enam meie hulgas kuigi palju neid, kes olid aastakümneid tagasi tegusad ja oskasid ka kõike meelde jätta. Ell Maanso on aastakümneid Puurmanis elanud ning mäletab ise kõike suurepäraselt. Kui ta ise ei mäleta, leiab asjaosalise lapse või lapselapse ükskõik kust üles ning võtab temaga ühendust. “Niiviisi saame jälle edasi minna,”nentis ta.
Õigel ajal õiges kohas
Küla raamatu koostajal peab ka väga palju õnne olema. Mõnikord lihtsalt kohtud õige inimesega ja tühimik, mis on tekkinud, saab täidetud. Alati tuleb see, kes veel midagi mäletab, ka kohe n-ö üle kuulata, sest mõne aja pärast võib ta olla meie hulgast jäädavalt lahkunud.
Raamatu koostaja hinnangul on külade raamatud kõik ühtmoodi kokku pandud – alguses on üldisemad artiklid, siis nüüdisaegsed asjad ja järgnevad talude lood. Kui on kirja pandud, siis lähevad raamatusse ka külast pärit lõbusad lood. “Huvitaval kombel on lõbusamaid külasid ja vähem lõbusaid külasid. Piisab, kui külas on elanud mõni naljamees, kes on osanud sündmusi edasi rääkida. Need lood rändavad põlvest põlve suust suhu edasi. Mõnele lugejale on need kõige huvitavamad ja nende naljalugude pärast üldse raamat kätte võetaksegi,” rääkis Maanso.
Tema sõnul on kõige raskem moment see, kui arvutiga midagi juhtub. Ise ei julge midagi teha, sest arvutisse salvestatud materjal on selleks liiga väärtuslik.
Praegu koostab Ell Maanso raamatut süda-Puurmanist. Tal on väga palju isiklikke mälestusi ja nendest võiks eraldi raamatu kirjutada, aga ainult isiklikel mälestustel uus raamat siiski põhinema ei hakka.
Ell Maanso ja teised
“Raamat Kirikuvalla külast ehk külast, mis oli vallast suurem”
Puurmani 2014
Trükk OÜ Vali Press
Küljendus Riina Holtsmeier
i
HELVE LAASIK
