Miks meil nii vähe abiellutakse?

Jakobi Pikk, ettevõtja Jõgevalt:

“Mina, nagu paljud teisedki noored, eelistan vaba kooselu. See annab rohkem võimalusi, ja mis siin salata, vabaabielus olevatele partneritele ka vähem kohustusi. Nii seaduslik kui vabaabielu on vastastikune kokkulepe ja mingid paberid ei muuda pooltevahelisi suhteid. Seadusliku abielu sõlmimine ning traditsioon anda naisele ja lastele mehe perekonnanimi on teatud määral igand mingist ajast. Elada tuleb südametunnistuse järgi. Kui lähevadki teed lahku, on minu arust võimatu, et jätaksin oma järeltulijad ja laste ema toetuseta.”

Ülle Rohing, Nurga poe juhataja:

“Võib-olla ei usaldata teineteist enam nii palju kui varem. Noorte seas on vabaabielu trendikas. Ei taheta bürokraatlikku asjaajamist ja kuigi pulmad on ilusad, on need seotud kulutustega, pealegi on ka lahutamine kallis. Vanemad inimesed vaatavad tänapäevast elu natuke teistmoodi, aga aeg on edasi läinud ja vabaabielu pole mingi patt, vaid on täiesti normaalne nähtus. Naisel ja mehel on võrdsed õigused ning seaduslik abielu ei muuda nendevahelisi suhteid. Ei tohi tekkida mingit omanditunnet. Kui tahetakse, võib sõrmust ka vabaabielus kanda.”

Kuno Prinken, pensionär Jõgevalt:

“Minul pole sellega mingit pistmist, aga võin järeldada, et kuskilt on midagi puudus: kas on vähe poisse või tüdrukuid või on mõni muu põhjus. Mina pooldan seaduslikku abielu, mis annab mõlemale poolele kindlustunde. On õigem, kui mees, naine ja lapsed on ühe perenime peal, siis ei teki lastel küsimust, et miks meil on erinevad nimed ja kes mu issi on. Seaduslik abielu on kindlam ja seda ei saa üleöö lahutada, sest lahutuse pead vastavas asutuses tegema. Laulatused on noorte jaoks sotsialismuse ajaga kaugeks jäänud. Vabalt elamine põhjustab laste kasvatamatust.”

Heldur Poolakes, Eesti Posti haldusspetsialist:

“Tõsi ta on, et pulmi peetakse järjest vähem. Sel kevadel olen näinud pulmaautosid sama vähe kui päikesepaistet. Võib-olla on konks selles, et elukaaslasi vahetatakse küllalt tihti. Pulmad ja lahutused on küllaltki kulukad operatsioonid, siis pole sageli mõtet neid tehagi. Olen veidi vanamoodne ja pooldan seaduslikku, paberil kinnitatud abielu. Ega ma pane pahaks sedagi, kui noored leiavad, et kaasaegse tempo juures on registreerimata kooselu parem. Enam ei nõuta ka kindlat elukohta, isanime märkimist ega abielupitsatit passi. Nii et saab olla puhas poiss igas vallas ? mitu kaasat, mitu elukohta.”

Hilja Reisalu, seitsme lapse ema:

“Noored ütlevad, et hingeelu ei ole olemas. Kui nad oleksid ristitud, pooldaksid nad ka seaduslikku abielu. Tüdrukud hakkavad väga noorelt pidutsema, isegi jooma, suitsetama ja mõnuaineid tarvitama. Ei abielluta, sest tänapäeva trend olevat vabalt elamine ja neid ei huvitagi ühe poisiga pikemat koos olemine. Mina läksin mehele ja sain palju lapsi, sest kartsin üksikuks jääda. Tollal ja ka nüüd on häbiasi, kui tüdruk jääb rasedaks. Tänapäeva naised tahavad olla aga rohkem üksikud, sest kergem on teenida elatist vaid endale kui mitmele. Lapsi hakatakse tahtma alles siis, kui vanust juba üle kolmekümne.”

Aivar Aasmäe, haljastusettevõtja Jõgevalt:

“Inimesed mõtlevad, et abielu toob ainult kohustusi ja ei taha end kellegagi siduda. Arvatakse, et tahetakse olla vabad ja suhtutakse abielusse üsna kergekäeliselt. Kui aga järgida abielutõotust, siis toob abielu kohustuste asemel hoopis õnnistust. Uurimused on näidanud, et abielus olevad inimesed on palju õnnelikumad, tervemad ja pikema elueaga kui vabaabielus olijad. Kõige haigemad ja lühema elueaga on aga vallalised inimesed. Nii et seaduslikult registreeritud abielu annab väga palju, kõik ei taha seda vaid tunnistada.”

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus