Detsembrikuu rekordilised lumekogused ja tormid on armutult paljastanud peamiselt õhuliinidest koosneva elektrivõrgu probleemid. Et lumi suudab võrgule nõnda palju kahju tekitada, üllatas paljusid eestimaalasi. Paraku on lumi üks kõige salakavalam rikete põhjus õhuliinide elektrivõrgus, sest ulatuslikud katkestused võivad ilmneda alles mitu päeva pärast lumesadu, täiesti selge taeva ja tuulevaikse ilmaga
Looduslikke vaenlasi on õhuliinidel talviti kolm: tuisk, lumi ja jäide. Eestimaa talved hõlmavad neid kõiki ning seega tähendab pikk ja lumerohke talv paratamatult ka elektrikatkestuste sagenemist. Möödunud detsembri ja näiteks üsna lumetu 2007. aasta detsembrikuu võrdlus näitab, et suur lumi tõstab rikete arvu elektri jaotusvõrgus kaks ja kohati isegi kuni kolm korda. Ühtlasi pikeneb ligi neli korda rikete parandamisele kuluv aeg.
Looduslik vaenlane nr 1 – tugev tuul
i
Faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et ainuüksi tugev tuul põhjustab õhuliinidele tõsisemaid kahjustusi alles siis, kui selle kiirus tõuseb üle 25 m/s ning ka siis ei katke liinid õhu kiire liikumise tulemusel. Rikkeid põhjustavad sel juhul enamasti tuule jõul murduvad või ümber kukkuvad liinipostid.
Ent ka alla 25 m/s tuul toob kaasa rikkeid õhuliinidel. Ligi pool Eesti pindalast katavad metsad ja ka üle 35 protsendi jaotusvõrgu õhuliinidest läbib metsi. Pikalt puhuva tuulega murduvad metsades esmalt mädanikega või muul moel kahjustatud puud, väga tugevale tormile ei pea aga vastu ka täiesti elujõuline mets. Seetõttu ongi metsaliinidel kõige sagedamini rikete põhjuseks liinidele murdunud puud või oksad.
Töökindluse hoidmiseks puhastab jaotusvõrk igal aastal võsast, liinidele liiga lähedale ulatuvatest puudest ja okstest tuhaneid kilomeetreid metsakoridore. Kui aga sooviksime laienda koridore selliselt, et ükski puu liinini ei ulatuks, peaksime laiendama tänaste kaitsetsoonide ulatust mõlemale poole liini telge pea 25 meetrini. See tähendaks umbes Hiiumaa pindalaga metsa maharaiumist. Ühtlasi on see kallis ja aeganõudev protsess ning selle tulemus ei ole püsiv. Õnneks on meil olemas tulemuslikum alternatiiv – maakaabel.
Looduslik vaenlane nr 2 – lumesadu
i
Lumi on salakaval, sest selle tegelik kahju elektrivõrgule tuleb ilmsiks pikema aja jooksul. Lume jõudu said tunda paljud eestimaalased, kõik Jaotusvõrgu ja partnerite rikkebrigaadid ning meile appi tulnud koostööpartnerid-eraisikud nii lumetormi Monika ajal kui ka sellele järgnenud nädalavahetusel.
Monika viis elektrivarustuse 11 000 majapidamisel, kuid sellele järgnenud neljal päeval lisandus veel pea 60 000 voolukatkestust ja väga suur osa neist toimus just pärast nädalavahetust, mil sajupilved olid Eesti kohalt läinud. Miks nii? Selgitus on lihtne. Esimestel sajupäevadel peavad puud ja oksad lume raskusele vastu, kuid aja jooksul vajuvad need tasapisi ning lõpuks jääb vaid kaks võimalust – kas variseb maha lumi või murdub puu.
Palju ebamugavust valmistab rohke lumi ka seetõttu, et rikked kestavad kauem. Rikkekohani jõudmist võivad raskendada kinnituisanud kõrval- ja metsateed ning ka metsakoridoride läbimine on paksu lume tõttu aeganõudev protsess. Ehkki rikkeid parandatakse ööpäevaringselt, on rikkekohtade leidmine öösiti raskendatud ja elektrikutele ohtlikum. Kõige selle tulemusel võib üksikutes majapidamistes elektrivarustuse taastamine viibida päevi, harvadel juhtudel isegi kuni nädal.
Looduslik vaenlane nr 3 – jäide
i
Jäide tekib õhuliinidele ja puudele, kui temperatuur kõigub pikalt nulli piiril. Eelmisel aastal avastasime rikkekohti otsides metsade vahel õhuliine, mille jämedus oli lume ja jäite tõttu kuni 30 cm. Mida rohkem jäidet liinile koguneb, seda raskemaks see muutub ja seda rohkem vajub. Raskuse all võivad puruneda nii liinipostid kui elektriliin ise.
Õhuliinidele tekib jäide ka jäise vihma puhul. Lähimad riigid, kus jäävihm hiljuti ulatuslikke voolukatkestusi tekitas, on Läti ja Venemaa. Jäävihm lõhub õhuliine nagu jäidegi.
Esmalt muudab sula puule kogunenud lume märjaks ja kordades raskemaks. Kui temperatuur taas alla nulli langeb, külmub märg lumi puu külge kinni ning jää hakkab oksa ja lõpuks kogu puud aeglaselt maapinna poole vedama.
Elektriliinide säästmiseks on parim lahendus minna üle maakaabelliinidele. Jaotusvõrgu ja meie partnerite brigaadid küll kõrvaldavad rikete likvideerimise käigus juhtmetelt ning ka vajunud puudelt jäite ja lume, ent õhuliine on meil Eestis kokku ligi 50 000 kilomeetrit.
Töökindlus sõltub võrgu vanusest
i
Jaotusvõrgu elektrivõrgu haavatavus on tingitud ka selle kõrgest elueast. Juba täna on märkimisväärne osa meie võrgust üle 40 aasta vana. Ka hiljutine ulatuslik avarii Pääsküla alajaamas oli vähemalt osaliselt tingitud alajaama vananenud seadmetest (kusjuures uue Pääsküla alajaama ehitamine oli Jaotusvõrgul plaanitud 2012. aastasse).
Probleemid meie võrguga muutuvad aina teravamaks, sest lähima viie aasta jooksul jõuab kasuliku eluea piirile veel pea veerand ligi 60 000-kilomeetrisest elektrivõrgust. Elektritarbijale avaldub see elektrikatkestustena. Paraku ei ole siin muud abinõud kui investeeringute kiirendamine ja uuendustööde mahu tõstmine. See aga avaldab paratamatult mõju ka võrgutasudele.
Mida rohkem maakaablit ja komplektalajaamu ehitame, seda sõltumatumaks muutub elektrivarustus ilmastikuoludest. Kaasaegne elektrivõrk, mis asub valdavas osas maa all ja on täielikult kaugjuhitav, peab vastu talvele, kevadele, suvele ja sügisele.
Selleks soovime eesolevatel aastatel elektrivõrgu uuendustöid rohkem teha. Loomulikult ei ole hüppeline kasv mõistlik ei elektriehitusturu võimekust ega ka tarbijate ostujõudu arvestades, küll aga on mõistlik ja äärmiselt vajalik investeeringute iga-aastane astmeline kasv.
i
TARMO MERE, Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja
