Tänavune september kujunes kuu keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest ligi kahe kraadi võrra soojemaks. Väga soe oli ilm 14. septembrist kuni 26. septembrini, kui üksikutel päevadel ületas ööpäeva keskmine õhutemperatuur normi kuue-seitsme kraadi võrra.
Ööd püsisid siis soojad ja minimaalne õhutemperatuur ei langenud sageli alla kümne kraadi. Päevane õhutemperatuur tõusis kahel korral (17. ja 24. septembril) 22 kraadini ja üle selle. Enam kui 22kraadist soojust septembri viimasel dekaadil võib pidada üsna haruldaseks. 1922. aastast alates tehtud vaatluste järgi on seda Jõgeval varem ette tulnud ainult viiel korral – 1925., 1975., 1982., 2003. ja 2006. aastal.
Öökülm tuli nädala võrra tavalisest hiljem
Õhus esines Jõgeval tänavu esimene öökülm (-0,7 °C) 30. septembril, mis on keskmisest nädal aega hiljem. Maapinna lähedal õhukihis esines siin kandis kohati madalamates kohtades rohul külma juba augustis. Mihklikuus oli paiguti maapinna lähedal külma 10.-13. septembrini ja 27. septembrist kuni kuu lõpuni. Aedadesse põõsaste vahele öökülm ennne 30. septembrit enamasti ei ulatunud.
Mihklikuu viimase hommiku külm osutus aga eelnenutest tunduvalt tugevamaks. Rohumaad olid päikesetõusu ajal hallast valged ja kohati muldki põldudel pealt kergelt külmunud. Maapinnalähedases õhukihis registreeriti mullal ligi -3 ja rohul ‑5 °C. Paljudes aedades said kurgi ja põõsaskõrvitsa lehed kannatada.
Päikesepaistet esines tänavu septembris tavapärasele lähedasel hulgal. Enam oli päike pilvede vahelt väljas kuu teisel dekaadil.
Vihma tuli maakonnas väga ebaühtlaselt
Vihma tuli Jõgeva ilmajaama andmeil mihklikuus 62 millimeetrit, mis on normile lähedane. Suuremad vihmahood esinesid esimesel dekaadil, kusjuures sajuhulgad jaotusid maakonnas väga ebaühtlaselt. Näiteks sadas 5. septembril Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas äikese ajal 16 millimeetrit, ainult paar kilomeetrit põhja pool Jõgeva alevikus aga 37 millimeetrit. Esialgsetel andmetel kõikus kuu sademete hulk maakonnas 62 millimeetrist kuni 104 millimeetrini.
Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes septembrikuu jooksul Jõgeval 221 °C, mis on eelmisest aastast ligi 20 ja normist enam kui 40 kraadi võrra rohkem. Kogu taimekasvuperioodil kogunes tänavu efektiivseid temperatuure septembrilõpu seisuga ligikaudu 1400°C, mis on normist 35 kraadi võrra vähem.
Septembris jätkus teraviljakoristus, mida takistasid vihmad, hommikused udud ja kaste. Vili oli ebaühtlaselt valminud, saagid suured ja raskusi vilja kuivatamisega. Veel kuu lõpuski võis näha üksikuid koristamata põlde.
Septembri esimesel dekaadil külvatud talirukis jõudis soojade ilmadega kuu lõpuks võrsumisfaasi, kuu keskpaiku külvatud talinisul oli arenenud kaks lehte. Septembri teisel poolel hakkasid puudel ja põõsastel lehed värvi muutma, kuid kuni kuu lõpuni jäi parkides ja metsades lehestikus domineerima roheline värv. Kõige enam oli värvikirevust harilike vahtrate võrades. Pärast septembri viimast külmaööd lehtede värvumine intensiivistus.
Vegetatsiooniperiood lõpeb oktoobri teisel poolel
Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeval 1922. aastast alates tehtud ilmavaatluste järgi? Harilikult püsib ööpäeva keskmine õhutemperatuur kuu alguses viiest kraadist kõrgemal ja rohukasv jätkub. Soojematel sügistel on oktoobri alguses püsinud ööpäeva keskmine õhutemperatuur kümnest kraadist kõrgemana, viimati 2011. ja 2012. aasta sügisel.
Vegetatsiooniperiood lõpeb (keskmine õhutemperatuur langeb alla 5 °C) tavaliselt oktoobri teisel poolel. Lumesajud ja ajutise lumikatte tekkimine pole oktoobris kuigi haruldane nähtus, maksimaalseks lume paksuseks on registreeritud 12 sentimeetrit 1973. aastal. Äärmustemperatuurideks on aasta kümnendas kuus mõõdetud -18,5 °C (1926. aastal) ja 20,8°C 1981. aastal. Oktoobri sademete hulk on kõikunud viimase 93 aasta jooksul kaheksast millimeetrist 1951. aastal kuni 154 millimeetrini 1938. aastal. Vaatlusaastate keskmine sademete hulk on selles kuus 66 millimeetrit.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
