Mihklikuu algas sajuse hommikuga, kuid peagi vihm lõppes ja kogu järgnev nädal jäi sajuta. Kuu esimestel päevadel oli ilm septembri alguse kohta jahe. Päeval tõusis õhutemperatuur 16-18 kraadini ja 3. septembri hommikul oli rohi hallast valge. Õhus mõõdeti tol hommikul Jõgeval sooja ainult kaks kraadi ja maapinna lähedal rohu kohal näitas termomeeter ligi kaks miinuskraadi.
Pärast külma ööd suvine soojus taastus. 4.‑13. septembrini püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 13-16 kraadi piires, see on tavapärasest 1-4 kraadi võrra kõrgem. Päeviti oli taas õhusooja enam kui 20 kraadi ja öökülma ei esinenud kümne päeva jooksul. Hommikud olid udused, kuid päikese mõjul hajus udu peagi. Saadi koristada teravilja, võtta kartulit ja teha muid põllutöid. Vihma tuli kuu esimesel poolel koos äikesega ainult 9. ja 10. septembril, tööd jäid lühikeseks ajaks seisma.
Kuu keskelt läksid ilmad külmaks
14. septembrist muutusid ööd külmaks. Hommikuti oli rohi sageli hallast valge ja külmematel öödel langes termomeetrinäit maapinna lähedal rohu kohal ‑2…-3 kraadini. Õhus jäi minimaalne temperatuur teisel kümmepäevakul plusspoolele. Esimest korda registreeriti Jõgeval tänavu sügisel õhus (kahe meetri kõrgusel maapinnast) külma 24. septembril — meteoroloogiajaamas näitas kraadiklaas ‑0,1 kraadi. Tol hommikul oli ka muld pinnalt külmunud. 1922.-2013. aastate keskmisena ongi meil siinkandis esimene öökülm õhus esinenud septembri kolmanda dekaadi alguses.
Kuni kuu lõpuni õhus rohkem öökülma ei esinenud ja halla oli näha madalamates kohtades rohul ainult 26. septembril. 27.-29. septembrini tõusid päevased temperatuurid õhus 14-15 kraadini, ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 11-12 kraadi piires ehk kolme-nelja kraadi võrra tavapärasest kõrgemal. Mihklikuu viimasel päeval ilm juba jahenes.
Sügis algas sajuga
Sügise alguspäev 23. september oli tänavu sajune. Sadama hakkas juba 22. septembril ja kahe päeva sajusummaks kogunes Jõgeva ümbruses 15-19 mm. Lisaks nendele sadudele tuli enne kuu lõppu veel paaril korral vähest vihma. Enne pööripäevaümbruse sadusid ei olnud vihma tulnud 11 päeva jooksul ja muld oli muutunud põldudel pindmises kihis ligikaudu kümne sentimeetri sügavuseni kuivaks. Viimase dekaadi sajud parandasid veevaru mullas.
Kokkuvõttes kujunes september keskmise õhutemperatuuri (Jõgeval 11,5°C) järgi nii 1922.-2013. aastate keskmisest kui ka normist (1981.-2010. aastate keskmine) ligikaudu ühe kraadi võrra soojemaks. Kogu kuu sajusummaks kogunes Jõgeva ümbruses 27-36 mm, mis moodustab normist 45-55 protsenti. Maakonnas sadas septembris esialgsetel andmetel 20-36 mm.
Lehed hakkasid lendama septembri lõpus
Külmade ööde mõjul hakkas juba septembri esimesel poolel puude lehestikku värvilisi lehti tekkima. Intensiivsemaks muutus värvumine kuu keskpaiku. Viimase kümmepäevaku tuulised ilmad lennutasid lehti puudelt tublisti vähemaks. Toomingad, mõned saared ning pihlakad olid septembri lõpuks juba päris raagus. Enamik puid oli septembri lõpus siiski veel lehes. Lehtpuumetsades jäi domineerima roheline värv, sest värvunud lehed langesid järjest maha. Sooja suve järel võis leida looduses teistkordselt õitsema hakanud taimi (võilille, kibuvitsa, näsiniint). Maastikus hakkasid silma erksalt rohetavad taliviljaorase- ja talirüpsipõllud.
Oktoober toob öökülmi ja mõnikord ka lund
Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeva 1922.-2013. aastate andmetel? Kuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud tavapäraselt 7-8 kraadi piires ja kuu lõpuks langenud ligikaudu kolme kraadini. Öökülmad sagenevad ja muutuvad tavaliselt kuu jooksul tugevamaks. Viimasel dekaadil algavad tavaliselt juba ‑4-kraadised öökülmad. Äärmustemperatuurideks on oktoobris mõõdetud ‑18,5 °C (1926. aastal) ja 20,8 °C (1981. aastal). Viimati oli oktoobris enam kui 10 külmakraadi 2012. aasta 27. oktoobril, kusjuures tol aastal registreeriti esimene öökülm õhus alles 23. oktoobril.
Kuu sademete hulk on kõikunud oktoobris kaheksast millimeetrist 1951. aastal kuni 154 millimeetrini 1938. aastal. Ligi 40 protsendil vaatlusaastatest on esimene ajutine lumikate moodustunud juba oktoobris ja 1947. aastal jäi lumi 27. oktoobrist alates püsivalt kogu talveks maha.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
