Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) ümber on viimase kahe aasta jooksul toimunud palju arutelusid. Mitmeid erinevaid teemasid on suuremal ja väiksemal määral käsitletud nii üleriigilises kui kohalikus meedias. Vahest enam kõneainet pakkus ja arvamusavaldusi põhjustas ministeeriumi esialgne kava lahutada seadusega põhikooliaste gümnaasiumist. Mida see täpselt ühele omavalitsusele oleks kaasa toonud, ei saanudki päris selgeks. Juuni alguses Riigikogus vastu võetud seadusest on see punkt igal juhul väljas. Mida siis tegelikult uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine kogu Eesti haridusele ja Jõgevale tähendab?
Kõige olulisem kogu selle temaatika juures on tõsisasi, et seoses uue seaduse vastuvõtmisega oleme hariduselu korraldamisel astunud sammukese edasi hariduse nüüdisajastamise suunas. Eelmine seadus pärines taasiseseisvumise algusaegadest ehk 1993. aastast ning oli ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Teine väga oluline moment uue PGSi vastuvõtmise juures on fakt, et vaidlushimuliste haridusinimeste seas on tegelikult säärase suure dokumendi vastuvõtmine väga tähelepanuväärne saavutus. Erinevatel aegadel on üle riigi koostatud erinevaid võimalikke haridusstrateegiaid, kuid selles osas ei ole kunagi veel ühtse tulemuseni jõutud. Haridusstrateegia puudumine on näidanud, et haridus on olnud aastate jooksul pigem päevapoliitiliste tõmbetuulte juhtida, aga mitte sihikindla poliitikaülese ühiskondliku kokkuleppe edendamine. PGSi vastuvõtmise juures ei saa erinevate osapoolte kokkulepet mitte alatähtsustada, vaid see annab meile pigem lootust, et ka tulevased kokkulepped hariduse vallas on võimalikud.
Uus seadus on eelmisest palju loetavam juba ainuüksi oma kirjaviisi poolest ning see ei ole praegu täis muudatuste muudatuste muudatusi. Loetavus on sellise dokumendi puhul oluline, arvestades, et käesolevas seaduses on püütud konkretiseerida eraldi peatükkidena nii kooli, omavalitsuse, lapsevanema kui õppuri kohustusi ja õigusi.
Orientiir gümnaasiumiharidusele
Jõgeva linnale ei too uus PGS, välja arvatud kooliastmete lahutamise kohustus, hariduse korraldamisel kaasa kardinaalseid muutusi. Meie linna hariduselu muutmise vajadus on meile elust enesest peale sunnitud. Uus PGS toetab juba jaanuaris 2010 valitsuse poolt vastu võetud põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava kasutuselevõttu meie koolides.
Enam kõneainet on pakkunud gümnaasiumi õppekavas sätestatud kolme erineva õppesuuna sisseviimine gümnaasiumiastmes. Tänaseks on ka seadusega reguleeritud, et see peab juhtuma hiljemalt 1. septembril 2013. See tähendab, et ühest küljest on meil seadusega reguleeritud üks üsna kindel kriteerium gümnaasiumihariduse tulevikuks Jõgeval. Teisalt on selge, et nii praegust linna rahvastikku kui õppurite koosseisu, hariduslikke vajadusi ning muutunud üldist elukeskkonda arvestades peame linnas muudatusi tegema seadusest olenemata.
Lapsevanemate kohustustel konkreetsemad piirid
Ühe olulise muudatusena on uues seaduses konkreetne peatükk lapsevanemate kohustustest. Nii loomulikuna tunduv vanemate vastutus ja kohustus hoolitseda oma laste koolikohustuse täitmise eest on nüüdsest ka seadusandlikul tasemel fikseeritud.
Uut seadust on põhjust terasemalt lugeda nii lapsevanematel kui ka õpilastel endil. Näiteks on õpilase mõjutamise meetmetesse sarnaselt Soomega sisse kirjutatud ajutine õppetöös osalemise keeld. Seaduse kohaselt võib seda meedet ühe õpilase puhul kasutada poolaasta jooksul kuni kümme päeva. Seejuures peab õppetööst eemaldatud õpilane sel ajal tundides läbi võetava materjali teistega võrdselt omandama. Selleks koostab kool antud perioodiks koos vanematega individuaalse õppekava.
Kõigil lapsevanematel soovitan aga kindlasti läbi lugeda seaduse teise peatüki paragrahv 14. Lapsevanemat võib karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsenti õppetundidest. Üks trahviühik on kehtiva seaduse alusel Eestis 60 krooni ehk maksimaalselt on lapsevanemat võimalik trahvida kuni 12 000 krooniga. Seda, kas see meetod aitab koolikohustuse täitmisele kaasa või ei, näitab juba aeg.
Matemaatika riigieksam kohustuslikuks
Uue seaduse kohaselt on õpilastel tulevikus gümnaasiumi lõpetamiseks vaja sooritada kolm riigieksamit: emakeel, võõrkeel ja matemaatika. Matemaatikakursus on uue õppekava kohaselt jagatud laiemaks ja kitsamaks matemaatikaks ning õpilasele jääb võimalus valida, kumba eksamit ta sooritada soovib. Hindamise juures on edasi liigutud waldorfpedagoogikas laialt kasutuses oleva sõnalise hindamise suunas.
Kui varem oli mittenumbriline hindamine lubatud esimeses kooliastmes (1.-3. klass), siis käesoleva seadusega on seda perioodi pikendatud ka teise kooliastmeni tingimusega, et õpilase koolivahetuse puhul tuleb sõnalist hinnangut ja numbritega väljendada.
Eks iga seadusega ole nii, et on mitmeid punkte, mis võrreldes esialgse kavaga välja jäetakse, ning on punkte, mis sisse tuuakse. Mina isiklikult pooldasin mitmeid algselt arutluse all olnud punkte, mis lõppversioonis on kahjuks eelmise seadusega identseks jäänud. Üks nendest on koolikohustuse ea jätmine 17 aastani. Kuulusin selles küsimuses nende hulka, kes pooldasid koolikohustuse ea tõstmist 18. eluaastani.
Ehk suurima puudusena seaduses näen, et põhikooli lõpetamisel ei ole siiski loobutud üleriigilistest eksamitest, mis oleks minu hinnangul aidanud luua koolis palju harmoonilisema ja pingevabama sisekliima. Arusaadavalt ei ole loobutud tänasest gümnaasiumide riigieksamite süsteemist, kuna alternatiivsed lahendused on jäänud oma ülesehituselt poolikuiks.
Kuid nagu seadustega ikka, on neisse edaspidi võimalik teha mudatuste muudatuste muudatusi.
Uue seaduse vastuvõtmisega oleme üleriigilise hariduspoliitika kaasaajastamise suunas kindlasti ühe olulise sammu edasi astunud.
i
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea, IRL
