Sotsiaalsed probleemid on sügavalt lõikunud tänasesse kooliellu ja seda tuge, mida pere enam anda ei suuda, peavad pakkuma kool ja riik. Kui toimetuleku küsimused pole lahendatud, jääb koolielu raskendatuks. Olles teinud viimase poole aasta jooksul kuuskümmend visiiti Eesti koolidesse, süveneb mul veendumus, et sotsiaalprobleemide lahendamisest pääsu pole.
Tasuta toit tulekul
Üks vastuseid kuhjuvatele väljakutsetele on tasuta koolitoidu programm, mis on algatatud selle valitsuse ajal. Alates uuest aastast laieneb õigus tasuta toidule kuni põhikooli lõpuni, siiani said seda 1.-4. klassi õpilased. Koolitoidu eelarve kasvab rohkem kui 130 miljoni krooni võrra, mis tähendab ligi kahe- ja poolekordset kasvu. Seega hakkab üldhariduskoolides tasuta koolitoitu saama hinnanguliselt 80 000 õpilast praegusest rohkem. Alates septembrist hakkavad tasuta toitu saama ka need õpilased, kes õpivad põhikoolijärgses kutseõppes ja keda on ligi 17 000. Seega tõuseb tasuta koolitoidu saajate arv umbes 100 000 võrra. Ilmselt aitab see algatus süvendada õpilaste tervisliku toitumise harjumusi.
Kuid tuleb arvestada ka, et haridusotsustel on majanduspoliitilised tagajärjed. Suunates hariduse pakkumispoolt ühele või teisele poole, määrab riik sisuliselt seda, kui suur on tulevikus tööpuudus, tööjõupuudus ja majanduskasv. Teine olulise eelarvekasvu valdkond on kutseharidus, mille kulutused kasvavad ligi veerandi võrra ? 24 protsenti. Põhjus on lihtne ? jutud kutsehariduse arendamisest on siiani jäänud tulemusteta, kuid oskustööliste osas kasvab Eestis tööjõupuudus pidevalt. Kõik inimesed aga ülikooli ei mahu või õigemini ? ei peaks sinna minema. Seega võiks olla nende jaoks ratsionaalne valik kutsekool, mis annab inimesele kindla ameti. Nagu näha, teenivad paljud oskustöölised kõrgharitud inimestest märksa rohkem. Tööpuudus kõrgharitud inimeste seas on aga pidev probleem.
Täna kutseõpe, homme majanduskasv
Kutsehariduse tugevdamine on tööandjate selge soov, kuid aastaid on selle osakaal hariduskuludest üldiselt langenud. 2006. aasta tuleb erinev ja see tähendab ka senisest märksa mõistlikumaid rahastamiskoefitsiente. Siiani on väga kallite ja odavamate erialade rahastamine olnud liiga ühesugune ja sekretäriõppeks on raha eraldatud samade põhimõtete järgi kui mitmete tehniliste erialade puhul. Samas on selge, et kutseharidus on väga kallis, nõudes suuri investeeringuid seadmetesse. Soome näite puhul on õpilase pearaha kutsekoolis mitu korda suurem kui üldhariduskoolis, aga see on ka ainus võimalus tagada hariduse tase. Need 222 miljonit krooni lisaraha kutseharidusvaldkonda on pika teekonna hea algus, kuid see pole kaugeltki piisav. See lisasumma on ühtlasi positiivseks signaaliks noortele, kelle hoiakud kutsekooli suhtes on siiani olnud tõrksad. Praegu on mitmetes kutsekoolides alatäituvus ja ainus võimalus kutseharidust tugevdada on alustada noorte hoiakute muutmist ja nende paremat teavitamist kutsehariduse võimalustest.
Mis puudutab õpetajate palkasid, siis olen eelistanud lubada vähem, et mitte pärast panna pedagooge pettuma. Praeguste eelarveliste võimaluste juures olen pidanud reaalseks õpetajate palga alammäärade tõusu 23 protsendi võrra, mis on olnud ka Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajaline soov. Alammäärad pole 2003. aastast tõusnud ja see on ka osalt põhjuseks, miks varasematel aastatel suurelt välja reklaamitud palgatõusud on kohtadel jäänud sootuks väiksemateks. Peale selle seisab ees 25-protsendine reaalpalga tõus kõigile töötajatele viies erikoolis, mille personal tegeleb probleemsete noortega.
Kahjuks on pärast Res Publica tühjaks zestiks jäänud loosungeid ?Heale õpetajale topeltpalk? tarvis lubaduste tõepärasust suurendada. Algul tekitas see paksu verd, sest viidati, nagu oleksid kusagil ?halvad õpetajad?, kes tuleb palga abil headest eraldada. Lõpuks tuli aga välja, et ?häid? justkui polegi ja topeltpalk oli hoopiski ?kujund?. Võib-olla seletab see summa nii mõndagi Res Publica tänase süüdistamishimu tegelikest põhjustest.
Kuid neile piirangutele vaatamata suutsime kokku panna ilmselt kõige sotsiaalsema hariduseelarve, mis taasiseseisvunud Eestis kunagi tehtud. Tasuta koolitoidu programmiga ja kutsehariduse tugevdamise abil teeb Eesti ühe väikese sammu selleks, et jõuda lähemale majanduslikult dünaamilisele Põhjamaade heaolumudelile.
Mailis Reps
haridus- ja teadusminister
