Ereda kevadpäikesega hakkab rohkem silma ka talvel pimeduse ja lume varjus olnud praht. Sellepärast võetakse kevadel ette suurpuhastused nii majas kui aias. Ära visatakse vanad mööblitükid, riided, värvipurgid, rehvid ja muu kasutuks muutunud kraam. Ikka ja jälle tekib küsimus, mida kõige sellega peale hakata.
Pahatihti leitakse, et lihtsaim viis kogunenud rämpsust lahti saada on kõik vähegi põlev lõkkesse visata. Jäätmete põletamise komme kaob visalt, ehkki sellise tegevusega kaasnevad suured riskid. Igal aastal tuleb ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Keskkonnakaitse nõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada tervist. Ohtlik on ka mürgise suitsu sissehingamine.
Puidu ja okste põletamisel tuleb muidugi kõiki ohutusnõudeid silmas pidada. Samuti tuleb järgida kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorraeeskirju ning teha kindlaks, kas põletamine on lubatud või mitte.
Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga, lõkkease ja selle ümbrus peavad olema kergesti süttivatest materjalidest puhastatud. Täpsemat infot lõkke tegemise nõuetest ja kohalike omavalitsuste heakorraeeskirjadest saab Päästeameti infotelefonilt 1524.
Meie endi tervise ja looduskeskkonna hoidmiseks tuleb ohtlikud jäätmed eraldi koguda. Kõik, mida on võimalik taaskasutada või -käidelda, tuleks eraldi sorteerida ja viia vastavasse kogumispunkti.
Ohtlikud jäätmed — vanad värvid ja lakid, vanad akud, patareid jms — tuleb viia spetsiaalsesse kogumispunkti. Korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe, mille kohta tuleks küsida infot omavalitsustest.
Remondi või ümberehituse käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat käitlemisluba omavale ettevõttele. Jäätmeid ei tohiks anda nn haltuura korras vedajatele, sest sealt võivad need sattuda ka kuhugi kraavipervele või metsa alla. Seaduse järgi vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest nende omanik ja kui loodusse viidud jäätmete omanik kindlaks tehakse, tuleb tal trahvi maksta.
Rehvid ja vanad elektroonikaseadmed tuleb viia kogumispunktidesse või tagastada need müügipunkti ning selle eest tasuda ei tule. Metallijäätmed lähevad kokkuostu.
Paberit ja pappi võib ahiküttega elamus kasutada tule tegemiseks. Samas ei ole soovitatav seda ahjus või pliidi all suures koguses põletada, sest põlemisjäägid tahmavad lõõre ja tekitavad pigi. Aiast kokku riisutud oksad, lehed ja kuluhein on väärtuslik materjal komposti valmistamiseks. Linnas on lahtised kompostihunnikud ebasoovitavad või isegi keelatud.
Kompostimine eeldab mõningaid eelteadmisi, kuid kellel tõsine soov, leiab kindlasti internetist või mujalt kirjalikest allikatest vajalikud juhtnöörid.
Korteriühistutel on võimalik jäätmed sortida ja tellida nende äravedu jäätmekäitlusfirmalt, kes võtab sorditud jäätmete veo eest väiksemat tasu. Teine võimalus on soetada ühe või mitme maja peale komposter või mitu ja vajalikud lisatarvikud.
Täpsemat infot biojäätmete käitlemise kohta on soovitav küsida oma vallavalitsusest.
Linnades on rajatud kompostimisplatsid, kuhu saab aiast riisutud lehed või puuoksad ära viia.
i
LEILI TUUL, Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik
