Mida teeb maaelu arengukava töökohtade loomiseks?

Veebruaris Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 mitmed meetmed aitavad luua uusi töökohti, seda nii noorte põllumajandusse sisenemist soodustades kui ka maapiirkonna majandustegevust mitmekesistades.


Maaelu arengukava mõju tööhõivele saab jagada kolmeks: positiivse mõjuga meetmed, neutraalse mõjuga meetmed ning kahetise mõjuga meetmed. Järgnevalt räägime meetmetest, mille abil luuakse uusi töökohti.

Tuhat noortalunikku rohkem

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetmes toetati aastatel 2007-2013 627 noortaluniku tegevuse alustamist. Aastani 2020 võimaldab meetme eelarvemaht – 22,1 miljonit eurot – toetada enam kui 550 noort põllumajandusega alustajat. See tähendab, et kahe maaelu arengukava toel on Eesti aastaks 2020 saanud juurde ligi 1200 noortalunikku.

Selle toetusega hõlbustatakse noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ja aidatakse kaasa põlvkondade vahetusele sektoris. Seeläbi peaks Eesti põllumajandusel olema 2020. aastaks jätkusuutlikum vanuseline struktuur ning kaasaegsete teadmistega põllumajandustootjad.

Kuivõrd toetatakse nii olemasoleva ettevõtte ülevõtjaid kui sektoris alustajaid, siis põlvkondade vahetusele kaasaaitamise kõrval pakub meede võimaluse noortel ettevõtlusega alustada ja seeläbi endale põllumajanduses töökoht luua.

Huvi väiketootjate toetuse vastu

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine on uus toetusmeede, mis peab kaasa aitama, et seni osalise koormusega põllumajandusega tegelevates majapidamistes tekiks täistöökoht. Nii säilitame mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri, sest 30 miljoni suurusest eelarvest on võimalik toetada vähemalt 2000 väikest põllumajandustootjat. Nagu näitas meetme esimene taotlusvoor, siis huvi väiketootjate poolt on meetme vastu olemas – esitati üle 740 taotluse.

Tööhõive seisukohast omab tähendust ka suurem tähelepanu toodangu väärindamisele ning madala isevarustatuse tasemega sektorite eelistamine erinevates meetmetes (nt aiandusssektor), kuivõrd tegemist on tööjõumahukate sektoritega ning nende arendamine võimaldab põllumajandussektorisse uusi töökohti luua.

Näiteks väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse esimeses taotlusvoorus esitati 100 taotlust köögiviljakasvatuse ning 80 taotlust puuvilja- ja marjakasvatuse valdkondadest. 

Töökohad väljaspool põllumajandust

Kuigi põllumajanduses hõivatute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne, ei ole muud sektorid suutnud kompenseerida põllumajanduses viimase paarikümne aasta jooksul kadunud töökohti. Seetõttu on oluline ka töökohtade loomine väljaspool põllumajandust. Kuigi maaelu arengukava ei lahenda kõiki maapiirkonna tööhõive probleeme, siis annab see oma panuse töökohtade loomisse ka väljaspool põllumajandust.

Aastatel 2007-2013 loodi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme toel juurde 860 töökohta. Kuigi eelarve perioodiks 2014-2020 on vähenenud 76 miljonilt eurolt 57 miljonile, on projektide hindamisel senisest suurem tähelepanu töökohtade loomisel – eelistatakse projekte, mis uute töökohtade näol avaldavad mõju piirkonna tööhõivele. Kõik toetuse saajad peavad oma ettevõttes säilitama vähemalt olemasoleva töökohtade arvu.

Majandustegevuse mitmekesistamise meetmel on otsene seos ka põllumajandussektori hõivega. Põllumajandustootjad saavad selle meetme toel laiendada oma tegevust väljapoole põllumajandust, pakkudes seeläbi alternatiivseid tööhõivevõimalusi kas põllumajandustootja pereliikmetele või ettevõtte senistele töötajatele.

Lisaks panustab töökohtade loomisse kahtlemata ka Leader-meede. Aastatel 2007-2013 loodi meetme abil juurde 323 töökohta ja 405 kaasnevat töökohta. Arvestades, et uuel perioodil kasvab meetme eelarve 85,8 miljonilt eurolt 90 miljoni euroni ja meetme raames pööratakse senisest enam tähelepanu ettevõtlusele, võib eeldada, et Leaderi positiivne mõju tööhõivele kasvab.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga. Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 üle 20 erineva toetusskeemi, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava ettevalmistavasse juhtkomisjoni oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

See kirjatükk on ilmunud ka Maablogis

MARKO GORBAN, põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

blog comments powered by Disqus