Kolmapäeval külastas Jõgevamaa gümnaasiumi Ahhaa teaduskeskuse juhatuse liige Pilvi Kolk. Ta oskas oma kogemuse põhjal gümnasistidele nõu anda, mida elulookirjeldusse märkida, mida esile tõsta ning mis on tööandja jaoks oluline.
“Ahhaa on teadukeskus, kus lõbutsetakse ja saab näha, mis on teaduses põnevat. Baltikumi suurim keskus on 18 aastane. Meil on 80 töötajat, aga mitu korda aastas otsime uusi inimesi. Näiteks töötavad meil giididena isegi gümnaasiumiõpilased,” rääkis Kolk.
Üle kümne aasta teaduskeskuses töötanud naine on tööandjana intervjueerinud ligi 150 kandideerijat ning 80 uut töölist ka palganud. CV-sid on laekunud aga tuhandeid ja nende hulgast tuleb teha valik.
Vähem on parem
Pilvi näitas noortele oma CVd, mis mahub ühele leheküljele. Juba 30 sekundiga peab olema selge, missuguse inimesega on tegu.
“Olen meelega mõned asjad välja jätnud, kõike ei ole vaja. Faktivalik oleneb sellest, kuhu kandideerid ja mis võiks tööandjale huvi pakkuda,” sõnas ta. Pilvi on lõpetanud Jõgeva gümnaasiumi reaalklassi. “Seda tasub märkida, kui oled süvendatult midagi õppinud. Olen juurde lisanud, et õppisin teaduskoolis matemaatikat ning lõpetasin kunstikooli – see info on mulle kasu toonud. Inimene, kes mu tööle võttis, oli ka teaduskoolis ja kunstikoolis õppinud. Ta teadis, mida oodata.” Praeguseks on Pilvi elulookirjeldusest välja jätnud noorena tehtud suvetööd. “Seda ei ole enam vaja. Samas tasub noorel pärast kooli lõppu need kirja panna – see on oluline töökogemus. ”
Pilvi Kolk nentis, et umbes 80 protsenti inimestest ei tööta sellel alal, mida nad ülikoolis õppisid. “Mina õppisin kunstiajalugu ja olen seda kasutanud ainult ühe töötoa tegemiseks,” tõi ta näiteks. Naise sõnul on ta selle poolt, et noor inimene tahab täiendada oma keelteoskust. “Keelt, eriti vene keele oskust on vaja. Oma giididelt eeldame seda. Kui vene keelt ei oska, peavad nad olema andekad või head esinejad.”
Tegelikud oskused
Külaline kummutas müüdid, nagu oleksid töökohad juba ette ära jagatud. “Olen ainult ühe töökoha saanud tutvusega, ülejäänud avaliku konkursi kaudu. Kui näete kuulutust, siis ei ole see juba ette otsustatud.” Ta tuletas meelde, et CV-s tuleb uuem info kirjutada ettepoole, praegused tegemised on tähtsamad. Pildiks sobib dokumendifoto. “Kindlasti tuleb Facebook’is üle vaadata oma privaatsussätted. Kõike ei pea võõras inimene nägema, tööandjal ei ole luba uurida, aga seda tehakse ikkagi. Kunagi ei helistata soovitajatele, vaid pigem tuttavate tuttavatele, et teada saada, kes inimene tegelikult on.”
Kõige kohta, mida inimene oma elulookirjeldusse kirjutab, küsitakse intervjuul. Ka oma huvidest ja hobidest tuleb osata rääkida. Kui inimene on pannud kirja, et oskab vene keelt suhtlustasandil, siis seda oskust testitakse. “Intervjuul oleme esitanud venekeelseid küsimusi ja kui vastust ei tea, siis on kindel, et inimesel suhtluskeeleoskus puudub. Kui meil oli kakskeelne juhiabi, siis ta helistas kõik need, kes CV järgi vene keelt pidid oskama, läbi, ja kutsus neid selles keeles intervjuule. Kui inimene sai aru ja tuli kohale, siis oli teda, et oskab keelt. Need, kes ei mõistnud, jäid kohe kõrvale.”
Vestlusel tuleb intervjueerijale silma vaadata, jälgida oma kehakeelt ja olla soliidselt riides.
“Mängige sõbrannaga enne intervjuu läbi. Internetist saab küsimused ning kaaslane saab küsida ja hinnata, kuidas läks,” soovitas Kolk.
Intervjuul testitakse ka inimeste stressitaluvust. “Tahame teada, kas ta saab hakkama või mitte. Näiteks võime keset vestlust küsida mis on NaCl. Kui te ei tea, siis mõelge, kuidas olukorrast välja tulla. See pole vastus, et keemia ei olnud tugev külg,” rääkis Pilvi tavalistest juhtumitest.
Lisaks peab kandideerija ka asutuse kohta küsimusi esitama. “Kui midagi pähe ei tule, siis küsige, et miks ma peaksin just teie juurde tööle tulema, mida firma mulle pakub,” julgustas Pilvi. Kui inimene tööle saab, siis on sageli kollektiivis käitumine see, millega ta katseajal läbi kukub.
“Inimesi võetakse tööle tänu oskustele, aga lastakse lahti isikuomaduste tõttu. Kolleege, kes jagavad soovitusi, tuleb kuulata, ainult ülemus käske ei jaga. Kui kaastöötajatelt tuleb mitu kaebust, et inimene ei kuula, tuleb tal töölt lahkuda,” nentis Pilvi.
Kasulikud teadmised ja kogemused
Loengut kuulanud Annete kinnitas, et sai hea ülevaate sellest, mis tööintervjuul toimub. “Sellistel loengutel tasub käia, sest alati saab midagi uut teada. Näiteks olen arvanud, et CV peab olema pikk ja põhjalik, kuid täna selgitati, et hoopis vastupidi, lühike on parem ja ülevaatlikum,” rääkis ta.
11. klassis õppiv Brit nõustus, et see oli tallegi väärt informatsioon. “Kui oled alles õpilane ja töökogemust vähe, võib ära märkida ka maasika- ja vaarikakorjamised. See näitab, et mul on töö tegemise harjumus olemas,” lisas Brit.
Helje rääkis, et tema on juba neljal intervjuul ja kolmel proovipäeval käinud. “Tahan suvel Tallinna tööle minna,” tunnistas tüdruk. Loengus kuuldu ainult kinnitas Helje kogemusi intervjuudelt. Samas teab ta oma kogemuste põhjal, et tegelikult tööintervjuud nii hirmsad ei ole ja raskeid teste läbima ei pea. Piisab sellest, kui inimesel on soov töötada. Lisaks on need tööandjad, kelle jutul Helje on käinud, olnud sõbralikud ja toetavad. “Tegin palju eeltööd ja valmistusin intervjuuks ette, guugeldasin küsimusi ja vaatasin, mida võidakse töövestlusel küsida,” rääkis neiu. Praeguseks on Heljel teada, et ta saab suvel tööle Tallinna Solarise kohvikusse Komeet. “Mul on hea meel, et sinna tööle sain. Mulle meeldib, et nad teevad ja pakuvad taimetoitu,” lisas ta.
Helje lisas, et täisealise õppurina oli tal kergem tööd leida, ent sellegipoolest usub ta, et kui noorel on huvi, siis leiab ta kindlasti endale suveks töö. “Jõgeval võib see keerulisem olla, kuid Tallinnas ja Tartus on kindlasti suvetöötajatele midagi pakkuda.”
MARGE TASUR
