Postimees 20.11. 1927
?Väiksele osale Tartu seltskonnast võimaldus eile pärastlõunasel tunnil näha ?Apollo? ekraanil Siirius-filmi esikteost ?Noored kotkad?. Läheneda sellele filmile kinokunsti nõuetega oleks raske ja ka põhjendamata. Peame teda võtma kui katset meie oludes valmistada pikemat filmi. Tegelaste valik ja tehnilised võimalused on ju äärmiselt piiratud. Juhtima ja tegutsema peavad inimesed, kel peale mõnede üksikute elementaarsemgi ettevalmistus puudub kinopildis ülesastumiseks. Mis seal siis imeks panna, kui vangistatud vaenlasele valveruumis püss nina alla jäetakse või kui hobune südatalvel kärbestega võitleb. (?) Kõigile nõrkustele vaatamata on ?Noorte kotkaste? edu vist enam kui kindel, sest ta puudutab meile enam kui südame ligi seisvat ainet ? Vabadussõda. Ja just sõjapildid ongi filmi parem osa.?
Postimees 22. 11. 1927
?Praegu kino ?Apollos? ja ?Idealis? jooksev Siirius-filmi esikteos ?Noored kotkad? on Tartu seltskonna poolt üldiselt väga elavat vastuvõttu leidnud. Mõlemad kinod on kogu aeg rahvast täis kiilutud, filmiga ollakse väga rahul. Eile käis ka sõjaminister kindral Reek ?Apollos? filmi vaatamas.?
Postimees 24. 11. 1927
Jaan Pert: ?Th.Luts on ära teinud ?Noorte kotkaste? filmimisega suure töö [—] On mõjuvaid stseene: meie vabatahtlikkude liinile jõudmine; soomusrongi kohalesõitmine; lai suure lahingu ala; fugaaside kaudu edasiantav korralik granaadi lõhkemise illusioon jne.?
Postimees 28. 11. 1927:
?Filmi ?Noored kotkad? vaadeldes jääb tunne, et härrad, kes selle filmi kokku on seadnud, Eesti naisele suurt ülekohut on teinud. Eestlased ei võitnud enamlasi mitte oma suure jõuga, vaid sellega, et nad neist moraalselt kaugelt üle olid, ja seda mitte ainult mehed, vaid ka naised.?
Päevaleht 9. 12. 1927
Karl August Hindrey: ?..?Noored kotkad? on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab oma lahingupiltidega kõiki suuri rahvusvaheliselt tuttavaid löökfilme sel alal. Ei mäleta kuski nii haaravat lahingutegevust nii kaunil maastikul näinud olevat.?
?…õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis hoogu ja temperamenti, liikuvust ja effekti…?
Päevaleht 14. 12. 1927
?Gloria-Palace. Täna kauaoodatud hiilgav esietendus! ?Siirius-Filmi? suurteos Vabadussõjast! Suurim ja parim seni lavastatud Eesti filmidest! Eesti rahvas ajaloo suurel pöördepunktil, kuulsus- ja võidurikkas Vabadussõjas, heroilises võitluses sada korda tugevama vastasega, üliõpilaselu, rahuliku töö ja verise võitluse päevad, õrn armastus ja murdmatu kangelasmeel ? seda näitab suurfilm Noored kotkad. Käsikiri kirjanik Oskar Lutsult ja Th. Lutsult. 10 suurt jagu haaravaid sündmusi ja kauneid pilte, mis on luu meie luust ja liha meie lihast. Grandioosid lahingustseenid Vabadussõjast 4000 tegelase osavõtul. Kommunistide valitsusaeg Eestis. Kõik see tehniliselt ja kunstiliselt haruldaselt õnnestunud filmis, mis on Eesti filmitööstuse meistriteos, millega algab uus ajajärk Eesti filmitööstuses.?
Päevaleht 16. 12. 1927
?…?Noored kotkad? esitab meile järgu meie lähemast ajaloost, mis on suudetud nii edasi anda, et üksikud osad seisavad orgaanilises ühenduses ja sündmuste käik jaksab vaatajale süvendada tarvilikku meeleolu. Ka ei muutu ta igavaks, on mõnest kohast isegi hästi hoogus, kohati mängitud hea arusaamisega, tarviliku väledusega, mille juures osade täitjad süvenenud tõsisesse töösse.?
Uudisleht 18. 12. 1927
?Võrrelgem ainult ?Noori kotkaid? meie esimese filmiga [?Kevade unelm?], siis vast selgub, milline määratu samm edu poole on tehtud.?
Kino-Film nr 1, 1928
??Noored kotkad? on esimene eesti katsefilm, mis üldselt võttes on ? õnnestanud.?
(Ajalehtedest välja noppinud Jaak Lõhmus ja Riina Mägi)
