Milliseid investeeringuid meie maakond kõige rohkem vajaks, sellest rääkisid Vooremaa valimisdebatis Jõgeva linnapea Kalmer Lain Reformierakonnast, Weroli juhatuse liige Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidust, Saare vallavanem Jüri Morozov Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Torma vallavanem Riina Kull Rahvaliidust, Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein Keskerakonnast ning Ivo-Hannes Lehtsalu Erakonnast Eestimaa Rohelised.
Meie kolm erinevat piirkonda – Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee – vajaksid oma arenguks tõenäoliselt mitmeid investeeringuid?
Aivar Kokk: Jõgevamaa pole kunagi hiilanud töökohtade rohkusega. Peipsi ääres on Eesti ühed vaesemad omavalitsused, selle piirkonna arendamiseks tuleks sinna luua töökohti kas siis Mustvee jahisadama arendamisega või Kasepää sadamatega ning Sassukvere paadisadamaga.
Selles piirkonnas on kaks gümnaasiumi Mustvees. Lapsi ei jätku ühte ega teise kooli, piirkonna lapsevanemad pole sealseid koole oma eelistuseks pidanud, vaid on viinud lapsed mujale. Haridusministeerium on seoses riigigümnaasiumi vajadusega oma pilgu pööranud lisaks Jõgevale ka Mustvee poole, et tekiks hariduskompleks, mis annaks hingamist kogu piirkonna omavalitsustele.
Jõgeva vald ja linn on riigigümnaasiumi rajamiseks koostööd teinud. Loodetavasti ei mõjuta poliitiline kemplemine selle kompleksi tekkimist, kus oleks gümnaasium koos huvihariduseks vajalike ruumide ning raamatukoguga.
Painküla on koht, kus lähiaastate arengud toovad palju uut. Kaheksa miljonit eurot on Werol investeerinud uude tehasesse, Eesti Energia on sinna rajamas koostootmisjaama ning
Põltsamaale veeti küll gaasitrass, kuid seda pole veel aktiivselt kasutama hakatud.
Margi Ein: Kõik investeeringud on tähtsad, pole oluline, kas tegemist on suure või väikese summaga. Väga oluline on Tallinna – Tartu maantee neljarealiseks ehitamine. Kogu Eesti regionaalsest arengust ning ettevõtlusest rääkides peame silmas pidama ühendusvõimalusi erinevate punktide vahel, et saaks turvaliselt sõita.
Olulised on ka kergliiklusteed, Põltsamaalt läheb neid ikka väga vähe. Kamari järve liivarand tehti korda, seal oli väga palju puhkajaid, kuid kergliiklustee veel kahjuks järveni ei vii.
Mõtted on mitmeid aastaid liikunud veesuusakeskuse ümber, mis muudaks Kamari veelgi atraktiivsemaks. Keskuse rajamiseks kuluks hinnanguliselt 11 miljonit krooni. Raha on taotletud mitmetest projektidest, kuid seni tulemusteta.
Põltsamaa lossikompleksist on räägitud 20 aastat, pisut on sinna saadud investeeringuid, et müürid suisa ära ei laguneks. Kui nii edasi läheb, siis kukuvad lossi varemed kokku. Me ei taha lossi üles ehitada, aga kindlasti tuleks taastada võimalus minna lossi torni ning kindlustada lossi müürid.
Saare vallas on hea kogemus ühistegevusest soojatootmisel. Kuidas seda annaks ka teistesse piirkondadesse laiendada? Kui palju oleks selleks vaja investeerida?
Jüri Morozov: Oleme investeerimisel liigselt keskendunud haridus- ja kultuurivõrgu väljaarendamisele. Samas pole seadusandlik pool järele tulnud ehk Põhikooli ja gümnaasiumi seadust pole suudetud nii muuta, et haridussüsteemi saaks ka reaalselt korrastada. Pean silmas eelkõige gümnaasiumiastme väljaarendamist.
Mis puudutab investeeringuid, siis peaksime analüüsima, milline on meil olukord. Ettevõtted, mis praegu toimivad, omavad vajalikku tööjõudu ega saa märgatavalt laiendada oma valdkonda, sest turgu ei jätku.
Töötuid on praegu väga palju hajaasustusega maapiirkondades. Neil pole spetsiifilisi oskusi ega haridust, neile tuleks leida rakendust. Ühelt poolt on võimalus kohaliku energia tootmise programmis, kus võiks riigi toel välja arendada väikseid soojatootmisjaamu mitte ainult külakeskuste ja asulate keskkütte jaoks, vaid ka tootmiste jaoks (viljakuivati vm tööstusettevõte). See programm võiks anda paljudele inimestele tööd, kaasa arvatud põllumehed, kes saaksid talvel oma niisama seisvaid masinaid tööle rakendada.
Jõgevamaa on põllumajanduspiirkond. Et meie taludes elavad inimesed ei suuda praegu endale leiba lauale toota, on häbiväärne. Igasse omavalitsusse tuleb moodustada üksus, mis hakkab koordineerima tootmist väiketaludes. See üksus nõustaks, aitaks väetise ja seemnega varustada ning puhas kohalik toiduaine olekski olemas. Kohapealne majandusüksus väärindaks toidu ehk pakendaks ning toodangule leitakse turg ja müüakse. Kohapeal toodetud toiduaineid võiks kasutada oma lasteaedades ja koolides, hooldekodudes. Me teame väga hästi, et inimene peaks sööma oma lähipiirkonnas toodetud toitu.
Peipsi ääres on sõlmküsimuseks Eesti-Vene suhted ehk piiri ületamine. Oleme kinnitanud Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogus kolme sadama projektid – Varnja, Sassukvere teine etapp ja Lohusuu. Infrastruktuur saab korda, aga küsimus on, kas nendel inimestel on kalandus see, mis hakkab neid pikas perspektiivis toitma. Tõenäoliselt ei hakka, lisaks on vaja põllumajandustootmist ning puhkemajandust ja turismi.
Et seda teha, on vaja ümber vaadata maksusüsteem. Toetada tuleks mahajäänud piirkondi ja regioone, kus on raskusi ettevõtlusega alustamisel.
Suhted idanaabriga on üliolulised just Peipsi ääres elavatele inimestele, kes oma kasvatatud toodetele sealsetes suurlinnades turgu leiaksid?
Riina Kull: Peipsi ääres tuleks eelkõige toetada maksusüsteemi muutes väikeettevõtlust. Need väikesed kogused, mis seal toodetakse, tuleks kokku koguda ja moodustada ühistud. Mõeldav on see eelkõige aga siis, kui saaksime oma toodangut vedada sinna, kus seda väga oodatakse – naaberriigi suurlinnade inimeste toidulauale.
Toetan neid investeeringuid, mis toovad kasu kogu maakonnale. Need tuleks täpselt paika panna maakonna arengustrateegia abiga ning mitte enam hiljem vaidlema hakata.
Toetan ka riigigümnaasiumide rajamist, kuid me peame tõsiselt järele mõtlema, kas meil ikka on vaja igasse maakonna otsa riigigümnaasiumi. Pigem peaksime silmas pidama õppeasutuste kvaliteeti.
Tuletan meelde rööbasbusside plaani, mis toob maakonda inimesi ning on meile kasulik.
Mind on ammu hakanud häirima omavalitsuste vahelise koostöö tuntav jahenemine. On olnud aastaid, kus erinevates valdkondades on suudetud mägesid liigutada, praegu peetakse eelkõige silmas isiklikku kasu või kardetakse kahju, seetõttu on koostööst loobutud. Ma ei ennusta, milline võib tulla haldusreform ja kes pannakse kellega koos käima. Teatud ühistegevus annaks palju parema tulemuse kasvõi küttejaamade vms näol. Kohaliku omavalitsuse vaatevinklist on meie põllumajandusfirmad valmis müüma kütet, rajama trassid, panema püsti uue katlamaja. Kuid kas meil on maksujõulist elanikkonda? Ettevõte tahab oma investeeringud tagasi saada, omavalitsus ei suuda rohkem toetada.
Mõnes kohas ääremaadel on varem ka vigu tehtud, näiteks ehitati palju ühepereelamuid. Elanikkond vananeb, noored on lahkunud ja samas puuduvad seal korrusmajad, kuhu inimesed saaksid elama asuda.
Väga palju on räägitud Jõgeva linna ja valla koostööst. Mida on kavatsetud koos veel ära teha?
Kalmer Lain: Üks näide hea koostöö kohta on tõepoolest riigigümnaasium, teine puudutab Painküla tööstusparki. Jõgeva linn toetab tööstusparki, sest meie inimesed saavad seal tööd.
Mõtetes on kergliiklusteede võrgustik, Jõgeva on keskus ja valda jäävad mitmed väiksemad asulad, nagu näiteks Kuremaa ja Laiuse, kust inimestel on kergliiklusteid mööda mugav ning turvaline tööle ja sportima käia.
Maakondlik teema, mis puudutab kõige rohkem Jõgevat, on rööbasbussid. Kui need liikuma hakkavad, siis oleks võimalik Jõgeva ja Tartu vahemaa katta umbes 15-20 minutiga. Praegu kulub kiirrongiga Tartusse sõitmiseks 35 minutit.
Aivar Kokk: Uute rongide tulekuga hakkab Kaarepere areng kiirenema. Tabivere sai bussiga hakkama. Põhimõte peaks olema, et bussid toovad ja viivad rongi pealt inimesi koju ja rongi peale. Siis pole vahet, kas elad Tartus ja käid siia tööle või elad siin ja käid Tartusse tööle.
Kalmer Lain: Mis ettevõtlusse puutub, siis tegutsevale ettevõttele praegu toetust ei anta. Ka Jõgeva linnas on tegutsevaid ettevõtteid, mis istuvad n-ö ajutise paela otsas. Kui neilt see võimalus ära võetakse, siis tuleks investeerida pool miljonit krooni, mis käib väikeettevõtjale üle jõu. See ettevõte hoiab siin piirkonnas viis kuni kümme töökohta, meile on see oluline. Jõgevamaa sõltub paljuski väikeettevõtlusest, igal juhul peab selle nimel tööd tegema, et väikefirmad saaksid taristu rajamiseks toetust. See raha läheks õigesse kohta.
Leian, et piirkonna jaoks oleks oluline jäähalli või tehisjääväljaku teema. Kui öeldakse, et Jõgeva linn ei suuda seda kinni maksta, siis väidan, et see pole ainult linna, vaid kogu piirkonna jaoks. Maakonna kohta võiks taoline keskus olla. Praegu on meil kiiruisutamine heal järjel, ka iluuisutamine võiks pakkuda tütarlastele võimalusi, poisid saaksid mängida jäähokit või kiiruisutada. Tean, et see on raskesti elluviidav ega anna riigi seisukohalt palju, kuid võimalused peaksid inimestel siiski olema.
Loodan, et siinkandis algab suurem küüslaugu kasvatamine, et me ei peaks poole küüslaugufestivali ajal tõdema, et polegi kohalikku tooret.
Ivo-Hannes Lehtsalu: Väikeettevõtlus on meile väga oluline. Mahetootjaid tuleks toetada, muidu ei suuda nad suurtootjatega konkureerida.
Kergteid on väga vaja nii Kuremaale kui ka Aidu suunas, sest muidu on üsna ohtlik liigelda.
Aivar Kokk: Väga tähtis on turismi arendamine, meil on Vudila ja sadamad hakkavad tulevikus siia inimesi tooma.
Kirja pannud HELVE LAASIK
