Kuigi Jõgevamaal on kütitud üle poole keskkonnaameti poolt kvoodiga määratud metssigadest, läheb nende tabamine jahihooaja edenedes keerulisemaks, sest lumepuudus ja sigade arvu vähenemine teeb küttimise keerulisemaks.
Keskkonnaameti poolt jahimeestele pandud metssigade küttimiskohustusest on üle Eesti täidetud juba 63 protsenti. Jõgevamaal on käimasoleval jahihooajal tarvis küttida kvoodi alusel 1600 siga ning Keskkonnaameti andmeil oli detsembri alguseks siin maakonnas maha lastud 1001 metsanotsut.
Sead saavad otsa
MTÜ Jõgevamaa Jahimeeste ühing esimees Mati Kepp on küttimise tulemustega rahul. “Et praegu on maa must, siis on paremat tulemust keeruline saavutada. Väga palju tuleb metsas ringi tampida ja musta tööd teha, et siga tabada. Oleme lume ootuses, sest lumega on jälje ajamine ja küttimine hõlpsam,” märkis Mati Kepp.
Katku nakatunud metssigu on Jõgevamaal kütitud sigade hulgas Mati Kepi mäletamist mööda olnud 26. “See ala, kus katku nakatunud sigu pole tabatud, muutub kogu aeg aina väiksemaks. Jõgevamaal on katku nakatunud metssigu leitud Tabivere, Põltsamaa, Vaimastvere, Lohusuu, Mustvee ja Pala piirkonnast. Muret teeb asjaolu, et mõnel seal on verest juba antikehi leitud, see tähendab, et nad on taudi läbi põdenud, kuid on endiselt nakkusekandjad,” lisas maakonna jahimeeste ühingu esimees.
Kuigi hetkel on sigu Jõgevamaa metsades tabatud üsna hästi, muutub see jahihooaja edenedes raskemaks, sest nende arv väheneb pidevalt. “Siin maakonnas veel väga hull seis pole, kuid kolleegid Põlvamaalt rääkisid, et seitsme põdraaju ( ajujaht põtradele – toim.) jooksul ei kohanud nad ühtegi metsseakarja. See tähendab, et metsast hakkavad sead lihtsalt otsa saama,” tõdes Mati Kepp.
Toetusraha saabus hilja
Alates 1. jaanuarist makstakse jahimeestele iga kütitud emise eest sada eurot, millest 75 eurot tuleb Euroopa Komisjonilt ning 25 eurot lisab Eesti riik. Jõgevamaa jahimeeste ühingu esimehe arvates on see meede lootusetult hiljaks jäänud. Esiteks on selleks ajaks juba suurem osa küttimisekvoodist täidetud ning üldse oleks võinud seakatku probleemiga riiklikul tasemel varem tegelema hakata. “Lätis on asi kontrolli alla saadud, seal hakkas riik ka kohe emise küttimise eest toetust maksma,” märkis Mati Kepp.
Mati Kepp on seisukohal, et selles, miks katk Batlikumis epideemia mõõtmed on võtnud, on suures osas süüdi Valgevenes läbi viidud massiline seajaht. Tema sõnul asuti seal katku avastamise järel sõjaväe abiga metssigu küttima ja seepärast läksidki loomad liikvele. “Valgevenalsed ise väidavad, et neil enam seakatkuga probleeme pole, kuid seda ei ole võimalik uskuda,” mainis Mati Kepp, lisades, et näiteks Hispaanias on see haigus metsades juba kakskümmend aastat ning tõenäoliselt jääb see meilegi aastateks kummitama.
EILI ARULA