 |
Jõgeva Ühisgümnaasiumi perele tõi läinud neljapäeval elevust ümber koolimaja kondav metsis. Üheksanda klassi poistel käis kooli staadionil kehalise kasvatuse tund. Kui nooremad koolijütsid nautisid kelgutamisrõõmu, siis vanemad pidasid lumisel väljakul jalgpallilahingut. Õpetaja Rainer Võsaste sõnul innustas poisse lumejalgpalli tegema eelmisel päeval Lilleküla lumisel staadionil Eesti ja Kanada koondiste vaheline sõprusmäng, mis lõppes meie vutimeeste kasuks 2:0. |
Üheksandike vutimäng hakkas juba lõppema, kell näitas siis veerand kaksteist, kui õpetaja Võsaste märkas staadionivärava posti otsas üht suuremat lindu istumas. Tunni lõppedes, kui hakati koolimajja minema, hüppas lind maha ja vudis poiste ees õige mitukümmend meetrit. Jõudis siis haljasalale kääbusmändide alla, hakkas lumes püherdama ja oma sulgi hõõruma.
“Ma polnud sellist lindu varem näinud ja ei olnud sugugi kindel, kas see on teder, metsis või mõni muu lind. Võtsin “Lindude välimääraja” ja läksin maja teisele korrusele bioloogiaõpetaja juurde. Kui üles jõudsin, olid õpetajad ja lapsed kõik akende peal seda linnukest vahtimas. Neil oli juba selgus käes ja raamatust kontrollitud, et tegemist on metsisekanaga. Käis igavene melu — tahtsid ju kõik seda külalist oma silmaga näha. Teatasin meile tulnud metsisest keskkonnateenistusele ja jäime valvama, et linna eksinud linnule keegi liiga ei teeks,” jutustas Rainer Võsaste.
Lind viidi turvakodusse
Metsis jätkas tiibadega vehkimist ja enda lumega pesemist ega kavatsenudki ära lennata. Umbes poole tunni pärast jõudis kohale ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni loodusvaht Viljar Purgel ja heitis linnule võrgu peale. Tema esialgsel hinnangul oli tegemist elujõulise ja väliselt terve emaslinnuga. Tõenäoliselt põhjustas metsise ebatavalist käitumist hormoonide regulatsiooni häire. Metsisekukkedel ja -kanadel ikka juhtub, et nad n-ö hulluks lähevad ja ohutaju kaotavad. Linna tulnud metsisekana sõidutas loodusvaht Nigula metsloomade turvakoju.
Metsis ehk mõtus on meie metsades ja rabades suurim ja mandriosas küllaltki ühtlaselt levinud kanaline. Suure ( täiskasvanud isaslinnud kaaluvad keskmiselt neli kilo, emaslinnud on poole kergemad) ja dekoratiivse linnuna on ta meie metsade uhkemaid asukaid ja Eesti Jahimeeste Seltsi vapilind. Küttida teda aga ei tohi — metsis kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Jõgevamaal on 13 metsise püsielupaika, mille kaitseks kehtivad kaitsekorra nõuded ja mõned majandustegevuse piirangud. Metsised veedavad talve enamasti rabades ja tulevad pulmaajaks metsadesse. Märtsis-aprillis käivadki neil pulmamängud ja mai lõpus on varjuliste põõsaste alla maapinnale siblitud lohus neli kuni kümme pruunide tähnidega kreemja koorega muna. Pojad kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ja on juba kümne päeva vanuselt võimelised lendama. Metsis nagu teisedki kanalised on üsna vilets lendaja ega suuda ühe hooga läbida kuigi pikki vahemaid. Ta askeldab peamiselt maapinnal ja on seetõttu vaenlasele kergeks saagiks. Pesitsemise ajal on talle ohtlik metsnugis, rebane, kährik ja kurnade hävitajana ka metssiga.
Metsisekukk ründas inimest
Inimeste kokkupuuted metsisega polegi kuigi haruldased. 26. veebruari Vooremas kirjutasime tigedast metsisekukest, kes kargas Laiusevälja kandis hundijälgi uurivale jahimehele rindu ja veristas tema kätt. Varem on metsisekukk Jõgevamaal rünnanud metsateel sõiduautot ja inimest. Mullu kevadel mitu päeva Kuremaa järve ja lasteaia läheduses uidanud metsis aga kellelegi kurja ei teinud, kuid ei lasknud end ka kinni püüda. Metsisekana inimesi ei kartnud, kuid niipea kui teda võrguga püüdma hakati, lendas ta puu otsa. Jahimeeste abiga õnnestus lind siiski kätte saada ja Nigula metsloomade turvakodusse toimetada.
Suurem jant oli metsisega Palal, seal uitas lind vallamaja ja kooli ümbruses üle kuu aja ringi. Keegi ei osanud aimatagi, et metsis võib midagi ka kurja teha, pigem imestati muidu nii argliku ja laantesügavuses elava linnu ebatavalist julgust elada inimeste läheduses. Juhuslikult nähti teda kuusetaimlas askeldamas ja puude kasve nokkimas. Lähemal uurimisel selgus, et enamikul kuusekestel on möödunudaastased kasvud läinud ja korralikke müügitaimi neist enam ei saa. Metsise poolt tekitatud kahju ulatus 50 000 kroonini. Viimaks otsustati lind kinni püüda ja rõngastada ning viia asulast õige kaugele Murru metskonna nõmmedele. Seda tehtigi, kuid varsti oli tavapäraste männiokaste asemel kuusekasve sööma hakanud lind Palal tagasi. Nüüd püüti ta uuesti kinni ja toimetati Elistvere loomaparki, sealt aga edasi Nigulasse. Metsloomade turvakodu töötajad viisid rõngastatud linnu ühte metsiste püsielupaika, kus ta kohanes teiste kukkede ja kanadega ning paistab, et ei tahagi enam Palale tulla.
ARDI KIVIMETS
