Reis Nigulasse võeti ette 23. märtsil, nädalapäevad hiljem ei osatud sealt uue asuka kohta veel head ega halba kosta, vaid turvakodu perenaise Kaja Kübara sõnul kohaneb lind uues elupaigas tasa ja targu. Ja et loodus vahepeal tublisti kevadisemaks on kosunud, on ka Jossu toidulaud rikkam: lisaks männiokastele saab ta nüüd ka lehtpuude paisunud pungi näksida.
Küsimusele, miks metsisekuked mõnikord oma toitumistavasid muudavad ja n-ö hulluks lähevad, oli Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni liigikaitsespetsialistil Indrek Tammekännul rääkida järgmist.
“Metsisekuked paneb mõnikord ebanormaalselt käituma väljaelamata seksuaalenergia ja seda võibki lindude psühholoogiliseks probleemiks pidada. Tõrjutud metsisekuked, keda nende tugevamad liigikaaslased mänguplatsile ei lase, hakkavad inimeste lähedusse kippuma ja tavapäratut toitu sööma. Olukorra, kus metsistele territooriumi ei jagu, on tinginud tegelikult nende elupaiga kvaliteedi langus. Metsi võetakse järjest maha ja kuivendatakse, rajatakse uusi teid. Sobivaid metsiste mängupaiku jääb järjest vähemaks ja seetõttu tuleb igal aastal ette ka nn hulle metsiseid. Üksikuid selliseid juhuseid on täheldatud ka mitusada aastat tagasi, kuid siis oli see ilmselt vaid noorte ja nõrgemate lindude probleem, kelle tugevamad kuked kõrvale tõrjusid. Tugevamad isased hõivavad mänguplatsi, viljastavad rohkem emaseid ja mõned kuked ei saagi n-ö löögile. Kui aga mänguplatse ja elamiseks sobivaid alasid on järjest vähem, tunneb ka järjest suurem arv linde ennast tõrjutuna. Metsiste arvukus ongi langenud, viimase saja aasta jooksul koguni mitu korda ja selle on tinginud just nende territooriumi vähenemine.”
Indrek Tammekännu sõnul loksub isaslindude käitumine kevadise pulmaperioodi lõppedes tavaliselt ise paika ja sama loodetakse ka praegu Nigula turvakodus viibiva Metsiku Jossu puhul. Mingit ravi sellisele haigusele ei ole, eeldatakse vaid, et lind suures aedikus omaette olles ise maha rahuneb.
“Metsis on meil rangelt kaitstav liik. Probleemi, kus Jõgevamaalt toodud lind uuesti vabadusse lasta, arutatakse põhjalikult. Minu arvamus on siiski, et ta võiks jääda Viljandi- ja Pärnumaa metsadesse. Siin on võrdlemisi suured asurkonnad säilinud, loodetavasti leiab ta siin oma koha elus,” vastas ornitoloog Indrek Tammekänd pärimisele, kus Metsik Jossu edaspidi elama võiks hakata.
?Minu arvates on lõppkokkuvõttes hästi, et metsis Nigulasse võeti. Meil ei olegi tegelikult lindude pidamiseks ruumi ega tingimusi ja suuremat vabadust, kui tal siin oli, poleks me saanud talle ka pakkuda. Ja kui tema eest seal hoolitsetakse ja ta vabadusse lastuna normaalse linnuna käitub, on see õnneasi,? ütles Elistvere Loomapargi perenaine Asta Sarv.
KAIE NÕLVAK
