Metsavenna talu juures avanes Eesti suurim kalapääs

16. novembri keskpäeva paiku avati Mõniste vallas Vastse-Roosa külas Metsavenna talu juures Vaidva jõel  pidulikult Eesti esimene kärestikuline kalapääs, mis on ühtlasi suurim vabariigis.

Kalapääsu avamisele oli kogunenud sadakond inimest, nende seas teleekraanilt tuttav kalaasjatundja Vladislav Koržets ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Kalapääsu avamise tseremoonia oli lahendatud väikeste väravate avamisega. Iga värava avasid kalapääsu rajamisega ühel või teisel moel seotud inimesed. Nii näiteks avasid esimese värava keskkonnaministeeriumi, teise keskkonnainvesteeringute keskuse esindajad, kolmanda ehitaja, projekteerija ja järelevalvaja esindaja. Selle au osaliseks said ka Eesti tuntumad kalaspetsialistid Rein Järvekülg, Jaak Tambets ja Vladislav Koržets, Läti väikelinna Ape linnapea Astrida Harju ning naaberhüdroelektrijaama omanik Džintars Raibekas. Viimase, kuuenda värava avasid Võru maavanem Andres Kõiv, Mõniste vallavolikogu esimees Kaino Zilmer ja Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus.

Kalapääsu õnnistas lühikese jumalateenistusega sisse Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas. Ta märkis, et tegemist on esimese suurema investeeringuga sealkandis viimase 100 aasta jooksul pärast mõisniku tehtud investeeringuid. Läti külalised laulsid Vaidva jõest. See laul olevat  lätlastele sama tähendusega nagu eestlastele “Kungla rahvas”.

Et kalapääs töötab, tõestas Meelis Mõttus, kui püüdis ühe läti noormehe abil kinni kalapääsu kaudu üles liikunud silmu.

Pärast väravate avamist ja sinimustvalgete lintide läbilõikamist avas Meelis Mõttus vana veskihoone küljes mälestustahvli, kus kirjas kõigi kalapääsuga seotud asutuste nimed. Mõttus tutvustas ühtlasi lühidalt kalapääsu rajamise käiku, mis sai alguse neli ja pool aastat tagasi, kui ta käis Võrus keskkonnaameti kohaliku juhi Ena Poltimäe jutul seoses sooviga taastada hüdroelektrijaam. Sealt edasi tuli keskkonnamõjude hindamine ja detailplaneeringu koostamine, mis läks raskustega, sest jões avastati merilõhe maimud, teadaolevalt Eesti kaugeimas punktis merest. Lõpuks õnnestus kalaasjatundjatele selgeks teha, et kalapääsuga on võimalik kalade huve niimoodi kaitsta, et ajaloolist paisu pole vaja maha lõhkuda.

Pärast planeerimist ja projekteerimist tuli ehituse etapp, kus saadud pakkumised olid vahemikus 300 000–560 000 eurot ning ei mahtunud kuidagi soovitud 180 000 euro sisse. Lõpuks saadi ehitajaga nii kaubale, et jäädi soovitud summa piiresse. Ehitustööd teostas Antsla firma OÜ Kagumerk.

Meelis Mõttus tänas oma abikaasat Mariannet, kes koostas vajalikud projektitaotlused, ning avaldas lootust, et senisest kaunim keskkond aitab meelitada välismaalt tagasi sinna noori, kaasa arvatud tema enda tütre, kes elab praegu Austraalias. “Raha ei too inimesi tagasi,” nentis Mõttus, “seda teevad ilus keskkond ja internet kiirusega 100 megabitti sekundis.”

Vastse-Roosas avatud kalapääs on Eestis seni nähtutest kõige suurem, 150 meetri pikkune ja kolme meetri kõrguste vahedega. Vaidva jõel asuva tammi ja vana vesiveski juurde oli kalapääsu vaja selleks, et tagada kaladele võimalus liikuda kudemiseks jões ülesvoolu.

Kalapääsu rajamine Vaidva jõele oli vajalik, sest seaduse järgi peavad kõik, kes ühel või teisel moel jõgedel vett paisutavad, selle tegevuse 2013. aastaks lõpetama. Kui taotleda vee-erikasutusluba, on võimalik paisutamist jätkata kuni 2015. aastani. Selleks ajaks peavad kõik tammid olema lõhutud, kui pole ehitatud nõuetele vastavat kalatreppi. Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus, kes on juba ligi paarkümmend aastat tegelenud turismiäriga ja pakkunud külalistele suplemisvõimalust jões, ei saanud vee allalaskmisega leppida. See tähendanuks lõppu ka tema Eestimaa piiril asuvale talule. Lisaks oleksid ümberkaudsed kaevud tühjaks jäänud, sest nende kaevamisel on arvestatud jõe paisutatud tasemega. Nii tuli Metsavenna talul hakata taotlema kõigepealt vee-erikasutusluba, ent kuna selleks tuli teha põhjalik keskkonnamõjude hindamine, siis tellis talu ühes sellega ka detailplaneeringu. Sellest planeeringust on varem juba juttu olnud: talul on  ambitsioonikad plaanid rajada motell ja jäähall.

i

INNO TÄHISMAA

blog comments powered by Disqus