Metsaühistud valmistuvad kevadiseks istutushooajaks juba praegu

SISUTURUNDUS

Ehkki kalendri järgi pole veel talvgi kohale jõudnud, valmistuvad metsaühistud juba kevadiseks istutushooajaks ning on asunud koguma erametsaomanike taimetellimusi. Traditsioonilise kuuse kõrval istutatakse aasta-aastalt erametsadesse üha enam kaski ning mõeldakse rohkem segapuistute rajamise peale.
Suurem osa metsaühistuid on asunud detsembrist kokku panema oma liikmete kevadisi taimetellimusi. Metsaühistu ühishanke läbi taimi tellides saab omanik tavaliselt soodsama hinna ning on kindel, et soovitud taimed on kvaliteetsed, vastavad nõuetele ning jõuavad ka tõrgeteta kohale.

Kask on üha enam hinnas

Vooremaa metsaühistu juhatuse liikme Harry Pütsepa sõnul on lisaks paremale hinnale metsaühistu kaudu taimede tellimisel eelis, et omanik saab kindel olla istutusmaterjali heas kvaliteedis. Ta toob välja, et kevadeti ilmub taimemüüjaid pildile erinevates kanalites, kuid mitte kõik taimed ei hakka meie tingimustes hästi kasvama, ehkki nende tootmisel on seadusega sätestatud miinimumnõuded täidetud.
Ühistu oskab selliseid probleeme ennetada ning metsaomanik säästab nii aega kui raha, kui soetatud taimed ka korralikult kasvama lähevad.
Pütsepp märgib viimaste aastate trendina, et üha enam on näha, kuidas populaarseima istutatava taime – hariliku kuuse – kõrval muutub aina populaarsemaks kaskede istutamine. „Erametsakeskuse tänavuses esimeses metsa uuendamise toetusvoorus oli tendents, et Jõgeva- ja Tartumaal istutatakse 10% mändi, 30% kaske ning 60% kuuske,“ räägib Pütsepp. Kase osakaal võiks olla suuremgi, kuid siingi on juhatuse liikme sõnul probleemiks, et kvaliteetset kasetaime pole lihtsalt nii palju saada kui omanikud sooviksid.
Sama kinnitab ka Palamuse Metsaseltsi juht Ain Malm – kuuse osakaal on kase arvelt umbes viiendiku võrra vähenenud – kui varem istutati 100 000 kuuske, siis nüüd on suhe 80 000 kuuske ning 20 000 kaske.
„Inimesed kardavad kuuski istutada, eelkõige tänu juurepessule ja viimastel aastatel aina jõudsamalt levivatele kuuse-kooreüraskitele,“ räägib Malm. Samas ei maksa kuuse istutamises kurja näha, sest meie loodus on rikkalik ja annab langile juurde teisi puuliikegi, mistõttu saab istutatud kuusekultuurist kerge vaevaga kasvatada hoopis segapuistu. Malmi sõnul on segametsade eelistamine monokultuuridele samuti üha igapäevasem.

Istutamisega saab igaüks hakkama

Pütsepp selgitab, et metsa peab istutama selleks, et saada kindla väärtusega tulevikumets, mida pärandada ka järeltulevatele põlvedele.
Taimede tellimisele lisaks oskab metsaühistu anda ka nõu, milliseid taimi kuhu ja kui palju istutada. „Kui omanik päris kindel pole, millega oma lanki uuendada, siis võiks pöörduda metsaühistu konsulentide poole, kes mullakaarti vaadates oskavad pakkuda, milliseid puuliike on antud kohta mõistlik panna,“ räägib Pütsepp.
Ka metsa istutamisega saab tema sõnul igaüks hakkama, kui jälgib mõnd üldtuntud tarkusetera. Esiteks peab taim olema kõvasti maa sees kinni, teiseks tuleb taimed õigesti ette valmistada, näiteks paljasjuursetel taimedel lõigata pikad juured tagasi. Kolmandaks peab taim olema maa sees õigel kõrgusel.
Värske metsakultuur vajab kindlasti ka hooldust, et taimedele piisavalt valgust ning toitaineid jätkuks. Kas ja kui palju tuleb uut metsakultuuri hooldada, on vajaduspõhine – mõnel pool peab juba jaanipäeval minema vaatama, et hein ei oleks rinnuni, teises kohas piisab, kui septembris taimede seisukord üle kontrollida. Ka siin oskab metsaühistu nõu anda.

Eesti Erametsaliit on metsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid – ühistud, seltsid ja liidud.
Metsaühistuid tutvustava artikli ilmumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mis on metsaühistu?

– Metsaühistu piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
– Metsaühistud toimetavad mittetulundusühinguna ehk ühistu on metsaomanike endi oma.
– Metsaühistu aitab metsaomanikke väga laias teemaderingis metsa istutamisest ja hooldamisest puidu turustamise ja loodushoiu edendamiseni.
– Ühistu kaudu saab taotleda erinevaid metsamajanduslikke toetusi.
– Metsaühistu panustab kohalikku kogukonda ning korraldab metsaomanikele õppepäevi ja koolitusi.
Eesti Erametsaliitu kuulub 20 metsaühistut.

Ühistute kohta saab lähemalt lugeda: https://erametsaliit.ee/yhistud/

 

blog comments powered by Disqus