Jelena töö vabatahtlikuna sai alguse hiphop-tantsust: ta lööb kaasa JJ-Streeti tantsukooli Jõgeva rühmas. Selle rühma otsustasid peale tantsu veel midagi koos teha.
?Leidsime, et miks mitte hakata lastekodus lastega mängimas käimas,? ütles Jelena. ?Kui juba mõned korrad käinud olime ja teistele rääkinud, kui tore siin on, siis liitus ettevõtmisega veel meie tuttavaid.?
Epp sattus esimest korda Metsatarekesse tänu töövarju päevale: ta oli Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti Tiiu Nettani töövari ja Nettanil oli tol päeval asja ka lastekodusse. Kuulnud, et tema tuttavad seal lastega mängimas käivad, otsustas ta nendega liituda
Jelena, Sirili ja Epp käivad Metsatarekese Andruse-nimelise peremaja lastel külas reedeti, koolikaaslased Kristina Tupits ja Artur Saljukov ning Jõgeva Gümnaasiumis õppiv Kairi Jerlov teistel päevadel. Samasuguseid vabatahtlikke käib abis ka lastekodu vanemas ja suuremas majas. Suuremate lastega mängitakse lauamänge, väiksematega ehitatakse midagi klotsidest või leitakse muud tegevust. Kasvataja Erika Dubinin lisas, et mõned väikesed tahavad lihtsalt süles istuda ja kallistatud saada.
?Meil on mitu sellist ?kaisukaru?,? ütles kasvataja.
Jelena, kellel on seitse aastat vanem õde, oli endale salamisi ikka nooremaid õdesid-vendi tahtnud. Metsatarekeses leidis ta endale neid terve majatäie. Sirilile ja Epule on ka alati väikesed lapsed meeldinud. Kumbki ei välista võimalust, et nende tulevane töö saab seotud olema just lastega.
Palju abiPeremaja sotsiaaltöötaja Vaike Makarevit?i sõnul on vabatahtlikest päris palju abi. Näiteks toovad nad ära Siimusti lasteaias käivad lastekodulapsed ning võtavad väravas vastu bussiga kohale toodavad Kurista lasteaias käijad. Ning siis mängivad nendega.
?Kui kasvataja lastele järele peaks minema, siis ei jätkuks tal aega suuremate lastega koolitöid teha ega õhtusööki ette valmistada. Liiatigi on väikesed lasteaiast tulles pisut agressiivselt meelestatud, nii et omavahel mängimisest ei tule neil midagi välja. Küll aga passib hästi vabatahtlikest suute sõpradega mängimine,? ütles Vaike Makarevit?.
?Tegelikult on päris tore mõnikord väikese lapse kombel mängida: kodus omaette selliseid asju ju ei teeks,? ütles Jelena.
?Siit saab alati rõõmsa tuju kaasa,? ütles Sirili.
Epp aga lisas: tunne, et oled head teha saanud, on tore tunne. Ja elu natuke teise kandi pealt vaatamise oskus tuleb ka arvatavasti tulevikus kasuks.
Peale noorte vabatahtlike on lastekodul palju abi tugiperedest. Sel nädalal olidki mitu lastekodu kasvandikku tugiperedes koolivaheaega veetmas. 12-aastase Kristi jaoks oli see esimene vaheaeg, mille ta veetis Tiina ja Rain Sireli peres. Varem on ta seal olnud ainult nädalalõppudel.
Rain sattus esimest korda Metsatarekesse töö asjus: teda kutsuti sinna arvutialast nõu andma. Hiljem kutsuti abikaasa Tiinat tööle peremaja perenaiseks. Nii et Tiina ja Rain pole Kristile sugugi võõrad inimesed. Võimaluse üle nende juures terve vaheaeg veeta oli ta väga rõõmus. Sirelitel endal on kaks poega: kümnene Tanmar ja viiene Markus. Nii et kokku saab päris suur pere.
?Meie juures saab Kristi kaasa lüüa mõneski koduses toimetuses, mida lastekodus teha pole vaja,? ütles Tiina Sirel. ?Näiteks kodu on meil alles nii uus, et selle sisustamiseks on poest igasuguseid asju osta vaja. Süüa teeme ka koos.?
?Natuke oleme saanud juba majaümbrustki riisuda,? lisas Rain. ?Kui aga kevad päriselt kätte jõuab, saab Kristi kaasa lüüa õue ja aia kujundamisel.?
Sirelite uus kodu on Endla külas ja värskelt lõunamaalt saabunud sookured jalutavad suisa nende akende all. Nii et looduselamusedki on omast käest võtta.
Puhas heategevusVaike Makarevit?i sõnul ongi vanemate lastekodulaste puhul suviti kõige suuremaks probleemiks neile kasuliku tegevuse leidmine. Need, kes suve tugiperes veedavad, niisama ei igavle.
?Ega meil tugiperesse minevale lapsele midagi muud kaasa anda pole kui 32 krooni söögiraha päevas, mis on sisuliselt vaid jäätiseraha,? ütles Vaike Makarevit?. ?Nii et laste nädalavahetuseks, pühadeks ja koolivaheajaks peresse võtmine on puhas heategevus. Peresse saamise soov on aga lastel väga suur. Nii et kui väljastpoolt lastekodu tugiperesid võtta pole, siis võtavad lapsi koju meie oma kasvatajad.? Tugiperest tulles on lapsed Vaike Makarevit?i ja Erika Dubinini hinnangul tavaliselt palju enesekindlamad: nad on saanud ühest küljest natuke rohkem omaette olla ja teisest küljest kellegagi natuke lähemalt suhelda kui lastekodus. Seal on ju kasvataja n-ö ühisvara, keda tuleb paljudega jagada. Ning kuigi lastekodus on igal lapsel ka oma kindel usalduskasvataja, kes tema probleemidega tegeleb, saavad tugipere ema või isaga mõnikord räägitud ka need jutud, mis lastekodus kõigele vaatamata rääkimata jäävad.
On kristliku kirikuaasta suurimate pühade ? ülestõusmispühade aeg. Sel ajal võiksime kõik mõelda, kuidas toetada nõrgemat enda kõrval ja kuidas ligimesele head teha. Metsatarekest ja teisi lastekodusid abistavad vabatahtlikud, tugipered ja muud sõbrad-toetajad mõtlevad sellele tunduvalt sagedamini kui vaid pühade ajal.
RIINA MÄGI
