Metsandus ja metsa kui loodusliku koosluse mõtestamine on võtnud tuurid üles ja tagajärjed on käegakatsutavas kauguses. Asise vaidluse asemel on tekkimas kahjud. Nimelt on väikemetsaomanikud asunud omandist loobuma ja müüma metsaeraldisi suurtele ja tihtilugu agressiivsetele kokkuostjatele.
Heas usus kavatsetuga, rääkida enam keskkonnakaitsest, on osutatud hoopis karuteene. Eesti erametsaliit teatab, et ranged nõuded, keerulised kliimaolud ja linnainimeste pahameel metsaraiete pärast on seadnud täbarasse olukorda just väikemetsaomanikud, kes näevad pahatihti lahendusena metsamaa müüki. Erametsaliidu juhi hinnangul mõjutab metsadebatt kõige valusamalt maapiirkondades elavaid inimesi.
Eesti erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud ühingud. Erametsaliit esindab metsaomanike huve metsapoliitikas ning teeb selleks konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega. Jõgevamaal kuuluvad liitu metsühistutest Palamuse metsaselts, Saare valla erametsaomanike ühing ja Vooremaa metsaühistu.
Erametsaliit vahendab liikmetele informatsiooni, edendab metsasertifitseerimist ning korraldab erametsanduslikke projekte. Koolitab, edendab rahvusvahelist koostööd, korraldab metsamajandajate konkursse ja kokkutulekuid. Liidu jaoks on oluline erametsaomanike suurem tegevusvabadus, maaettevõtluse arendamine, ühistegevus, metsade kõrvalkasutus, jahindus ning ka taluturism.
Kõik müügiks
„Viimase viie aasta jooksul on väikemetsaomanikud olnud oma metsamaa müümisel aktiivsed. Metsa ostavad kokku agressiivsed hangeldajad ja endise omaniku rahulik majandamine asendatakse intensiivse äriplaaniga,“ märkis Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
Eelmaa lisas, et situatsioon on võrreldav börsiga, kus igal omandil seisab peal punane silt „müüa“. Maa-ameti andmetel on füüsilisest isikust metsaomanikud teinud aastatel 2014–2018 metsamaaga 16 640 tehingut, kokku ligi 100 000 hektari osas. Väikemetsaomanike arv ja nende omandis oleva metsamaa pindala on sellega järjepidevalt vähenenud. Kinnistute müügiga kaasneb sageli ka elukoha vahetus ja maapiirkondadest lahkumine. Need otsused vähendavad veelgi väikeste maakogukondade sidusust. Sageli on oma metsa lähedal elavad omanikud kohaliku elu jaoks kogukonnaliidrid, tööandjad ja teenusepakkujad.
Eelmaa sõnul on metsamajandamine väikestele metsaomanikele tähtis lisasissetulekuallikas. „Mets toob piltlikult toidu lauale, parandab katuse ja koolitab lapsed. Mets on ikka olnud maainimese pank ja pensionisammas,“ ütles Eelmaa. „Metsa kui keskkonna väärtust näeb ka selle omanik. Aga naabril ei saa keelata tema enda õunapuult toiduks vilju noppida sellepärast, et teise maja aknast on neid õunu ilus vaadata,“ näitlikustas erametsaliidu juht olukorda, kus metsaomanikud kipuvad võimalike piirangute, võõraste pahameele, aga ka kõrge maksukoormuse tõttu oma metsa ise majandamise asemel hoopis maha müüma.
Ain Malm Palamuse metsaseltsist möönis, et metsamüük pole massiliseks läinud, küll aga on sagenenud manipuleerivate kõnede hulk metsaomanikele. Üks argument on see, et sellist rekordhinda, kui oli möödunud aastal, palgi eest enam kunagi maksma ei hakata, ja nemad teevad praegu kõige parema pakkumise.
Metsaomanik on jäänud mitme jõu surve alla. Ühelt poolt tulumaksu küsimus, teisalt metsafirmade intensiivne ülesostupoliitika ja üleskeeratud haritlased. Seda tõdes ka Ain Malm.
„Asi on läinud metsaomaniku jaoks täielikuks jamaks,“ nentis Malm. „Omanik ei saa adekvaatset informatsiooni kätte ja talle määritakse pähe igasugu luulusid. Metsas ei ole mitte midagi kardinaalselt halvasti. Kõik toimub plaanipäraselt, kuigi ilmast pole mõtet rääkida, see on nagu on. Küll aga jutt, et midagi nüüd hirmsasti raiutakse ja raiumine tuleb lõpetada, on täielik jama.“
Malmi selgitusel on kurb see, et omanikud ei küsi enam nõu metsaühistult ega konsulentidelt, vaid kuulavad ja usuvad seda, mis neile telefonis firmade poolt räägitakse. „Helistamised on läinud nii intensiivseks, et inimesed on juba telefoninumbreid vahetanud,“ ütles Malm.
„Ei taheta, et neile kott pähe tõmmatakse. Kuigi mõnikord pakutakse ka korralikku hinda.“
Spetsialiste ei usaldata
Sagenenud on solvangute hulk keskkonnaspetsialistide ja RMK töötajat aadressil. Neid ei usaldata. Paljud metsa ja metsandusega vahetult tegelejad, nii omanikud kui ka spetsialistid on nentinud, et eriti teravalt võtavad üles teema ja loovad vahest isegi konfliktseid olukordi just hiljuti suurlinnadest maale kolinud ja siin talumaja soetanud inimesed. Seda kinnitas ka Eelmaa.
Sagenenud on keskkonnainspektsiooni teadete hulk, kus palutakse tungivalt uurida, miks üks või teine metsaala on maha raitud. Helistatakse isegi reisi-bussidest, metsadest mööda sõites, sest „ma mäletan, et aknast nähtud pilt oli aasta eest teistsugune“.
Ühe lahendusena näeb Eesti erametsaliit maksusüsteemi muutmist, et see motiveeriks väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsa majandama. Kuna omandireformiga tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, kipuvad väikeomanikud praegu eelistama kinnistu müüki. Olukorra parandamiseks on liit teinud rahandusministeeriumile ettepaneku metsaomanike maksustamisel arvesse võtta investeeringuid enne ja pärast metsamaterjali müümist. Ehk seda, et rakendada füüsilisest isikust metsaomanike maksustamisel metsatehingutel tulumaksusoodustust 5000 eurot aastas.
Väikemetsaomanikud ei pea ilmtingimata olema metsandusspetsid ja nõu saab konsulendilt alati. Seda kinnitas ka Palamuse metsaseltsi konsulent Ain Malm ning kordas mõtet, et puidu müügi pealt võiks olla tulumaksuvabastus. „Tavalisel metsaomanikul tuleb juba esimest eurost kamm turja ja riik hakkab maksu võtma,“ rääkis Malm. „See käik tooks omanikule rohkem raha tagasi, mets saaks korda ja metsast tuleks rohkem riigikassasse tulu. Aastal 2018 olid hinnad väga laes ja omanikele helistatakse ja öeldakse, et magasid selle õige aja maha, nüüd müü kinnistu maha, sest seda tulumaksuga ei maksustata. Kui tulumaksuvabastus oleks ka puidu kohta, sortimendi müügi pealt, siis tegelikult ei peaks kinnistut kohe maha müüma. Siis oleks inimesel motivatsioon hoida ka mõnehektarilist kinnistut. Samas on neid inimesi, kes põhimõtteliselt ütlevad, et mis ma sest maha müün, pigem hooldan, nostalgitsen, olen oma metsas. Eks vaated ongi erinevad.“
Kuidas aga ühiskonnas tervikuna pingeid maandada, keegi päris täpselt ei tea. Kuidas survet omanikele vähendada? On leitud, et tegemist oleks justkui eri keeltes rääkimisega ühest ja samast asjast. Mõni on asunud tegema seda äärmise radikaalsusega.
Mida võib aga kindlalt väita on see, et metsandusinimestel ei ole mingit plaani metsa hävitada. Kohe mitte ei ole. Mingeid suuri mullistusi sel teemal ei nähta. Mets ongi ennekõike nende toidulaud nii kaudses kui ka otseses tähenduses.
INDREK SARAPUU
