|
|
Juba käesoleva aasta sügisel avab Luua metsanduskool koostöös tööandjatega golfiväljaku meistri eriala. Õppetöö kestab erialal aasta ning õppima saab tulla vaid tööandja suunamisega. |
Luua metsanduskooli õppeosakonna juhataja kohusetäitja Raili Laas ütles, et õppetöö algab tõenäoliselt novembris, siis, kui golfihooaeg läbi saab. Tema sõnul võib rühma suurus olla umbes viisteist-kakskümmend inimest.
Vastutusrikas amet
Tõenäoliselt hakkab rühm koos käima tsükliõppe põhimõttel. “Peame tööandjatega kokku leppima, kuidas oleks kõige mõistlikum õppetööd korraldada. Tõenäoliselt on talvel mõistlik enamik teoorialoenguid ära pidada, sest kevadine, suvine ning sügisene aeg jääb põhiliselt praktika jaoks. Meie oleme paindlikud ning graafiku koostame kindlasti tööandjatega koos,” ütles Laas.
Kas uue eriala nimeks saab golfiväljaku meister või veel midagi muud, on praegu veel lahtine.
“Eriala nime peame tööandjatega läbi rääkima. Inglise keeles on see greenkeeper. Ka eriala terminoloogia on hetkel ingliskeelne ning vajab eestikeelset vastet,” rääkis Luua metsanduskooli õpetaja Kati Veski.
Ta märkis, et golfiväljaku meister peab väga täpselt teadma, mida ja miks ta teeb, see on väga vastutusrikas töö, sellest sõltub väga palju. “Kindlasti pole greenkeeper lihtsalt muruniitja,” lisas Veski.
Soomes põhiline e-õpe
Euroopa Greenkeeperite Ühenduse (FEGGA) tegevjuht Dean Cleaver märkis, et ühtse haridussüsteemi loomine lihtsustab golfiväljakute hooldajate üle-euroopalist liikumist.
Niitvälja deputy head greenkeeper Kristel Mülle-Vaik tõdes Luual peetud seminaril, et siiani pole Eestis olnud võimalik golfiväljaku meistri haridust omandada. Kuid mida kogenumad ja kvalifitseeritumad on väljakute hooldusmeeskonnad, seda paremas korras on Eesti väljakud ja rahulolevamad mängijad.
Soome Kainu Vocational College õpetaja Pirjo Hotti rääkis, et Soomes kasutatakse õppeprogrammi mahus 200 tundi, milles 120 tundi on töötamine väljakutel ja 80 tundi teoreetilist osa koolis. Põhiline osa on lahendatud e-õppena ning lisaks kogunetakse neli korda aastas kaheks päevaks kolledžisse.
Kaasatakse rahvusvahelisi partnereid
“Et saaksime Luual uue eriala käivitada, on meie partneriks number üks ikkagi tööandja,” rõhutas Laas. Tema kinnitusel on nende koolil uue eriala käivitamisel kogu aeg tööandja kõrval olnud. Praegu on lisaks tööandjatele ka teised koolid, kus niisugust eriala õpetatakse. “Esimese rühma õpetamisel ning uue eriala käivitamisel kaasame ka oma rahvusvahelisi partnereid,” tunnistas Laas. Kindlasti tuleb õpetaja rolli asuda ka pikema staažiga tööandjatel, sest neil on kogemusi, mida jagada. Eelkõige ootab kool just spetsiifiliste erialade õpetamisel tööandjate tuge. “Meil on ka rahvusvaheline tööandjate tugi,” lisas ta.
“Me ei tee midagi õhku ega lihtsalt niisama tühjale kohale,” rõhutas Laas. Tema sõnul on tegemist vajaliku erialaga.
Eestis tegutseb praegu seitse golfiväljakut, loomisel on veel kaks.
Uus projekt Green QAmpus
Uue projektina golfiväljakute meistrite hariduses on Green QAampus, mille eesmärk on tagada võrdväärne haridus kõikjal Euroopas ning Luua koolis golfiväljakute meistritele erialase hariduse andmine on osa selle projekti programmist. Projekti üheks eesmärgiks on arendada greenkeeperite eriala Eestis.
Nii šotlased kui soomlased on eestlastele toeks ja juhendajaks, et töötada välja, testida ning rakendada vastavat õppekava. Šoti Elmwoodi kolledžil on selle eriala õpetamisel 25-aastane kogemus ning õpetust jagatakse üle maailma. Kontaktõppe kõrval on Elmwoodis kõrgelt arenenud ka e-õpe, mille abil saavad kõik soovijad üle maailma omandada golfi alal kõrghariduse. Praegu on Elmwoodi kolledžis haridust omandamas ka kolm eestlast.
Lisaks õppekava arendamisele Eestisse on projekti eesmärk luua ja testida golfiväljakute hooldajate koolituse kvaliteediraamistikku, mis tagaks ühtlase koolitustaseme üle Euroopa.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Green QAmpuse projektis osaleb seitse partnerit neljast Euroopa riigist: Kainuu kolledž Soomest, Benešovi kolledž Tšehhist, Tšehhi greenkeeperite liit, Elmwoodi kolledž Šotimaalt, Euroopa Greenkeeperite Ühenduse (FEGGA), Greenkeeperite koolitusühing Euroopas (GTE), Luua Metsanduskool.Kõigil partneritel peale Luua Metsanduskooli on analoogse projekti kogemus juba varasemast Green-e projektist, kus greenkeeperite eriala arendati ja rakendati Tšehhis ja Leedus.
Esimesel kohtumisel oli esindatud ka Eesti golfiklubi Niitvälja Golf. Projekti rahastab Leonardo da Vinci programm.
Luual peeti Eesti esimene golfiväljakute infopäev
Möödunud neljapäeval ja reedel peeti Luual Eesti esimene golfiväljakute infopäev. Kohal oli umbes 60 Baltikumi golfiväljakute meistrit ja väljakuhooldustiimi liiget koos väljakute juhtidega, nende hulgas Eesti, Leedu golfiliitude peasekretärid. Infopäeva aitasid teoks teha Luua metsanduskool ja Euroopa Greenkeeperite Ühendus (FEGGA). Infopäeva juhtis FEGGA tegejuht Dean Cleaver. Esimese infopäeva lõpus pandi alus Eesti Greenkeeperite ühingule.
Cleaveri sõnul on väga rõõmustav, et Eestis hakatakse golfiväljaku meistreid õpetama. Samas toonitas Cleaver, et nad aitavad uut eriala käivitada. Kahtlemata on ees palju tööd. Ta lisas, et hea tulemus saab tulla ainult omavahelisest tihedast suhtlusest ning kogemuste jagamisest. Samuti ärgitas Euroopa Greenkeeperite Ühenduse juht kõiki asjaosalisi endalt küsima, millist golfiväljaku meistritele mõeldud haridust on Eestis vaja anda.
1996. aastal loodud üle-euroopalisse ühendusse kuulub 24 liikmesorganisatsiooni, vastutusvaldkondadeks on golfiväljakute meistrite koolitamine, koostöö erinevate organisatsioonidega golfiväljakute arhitektuuri teemadel.
i
HELVE LAASIK
