Tänaseni viibivad Jõgeva- ja Tartumaa asutustes ja ettevõtetes praktikal rahvusvahelises projektis EQUFAS osalevad viie riigi metsandusõpilased, kelle võõrustajaks on projekti Eesti-poolne juhtkool — Luua Metsanduskool. Kõnealune projekt on käivitatud selleks, et testida Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQFi) toimimist põllumajandusvaldkonnas. Kuuest projekti raames toimuvast praktikast on Eesti korraldada just metsandusalane.

Neli Hollandi, neli Soome, kolm Austria, kaks Hispaania ja kolm Eesti metsandusõpilast sooritavad kolmenädalase praktika RMK Laiuse metskonnas, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioonis, palkmaju tootvas OÜs Jõgeva Metsatareke, Vara Saeveskis ja Juhani Puukoolis. Õpilaste praktikaettevõttesse suunamisel võeti arvesse nende endi soovi. Samas järgiti põhimõtet, et ühte ettevõttesse sattuv seltskond oleks võimalikult rahvusvaheline.

Esimesel praktikanädalal tegutsesid õpilased kohalike juhendajate käe all, teiseks nädalaks saabusid kohale Austria, Hispaania ja Hollandi õpetaja ning hollandlasest projektijuht Andre Huigens Wellantcollege’ist. Käesoleva nädala esimestel päevadel tegelesid õpilastega kreeklasest ja eestlasest hindaja. Eestit esindas Kutsekoja vanemkoordinaator Rutt Lumi. Homme kogunevad praktikalised kokkuvõtvasse vestlusringi, mida juhib Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba.

“Kui teiste jaoks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik enamasti vaid tekst paberil, siis meie uurime, kuidas see tegelikkuses toimib,” ütles projekti EQUFAS juht Andre Huigens möödunud nädalal Luual viibides. “Me uurime, kuivõrd on võrreldavad eri riikides samal erialal õppides omandatavad teadmised, oskused ja kompetents. Praegu ei tunnusta näiteks eri riigid üldjuhul üksteise koolide sertifikaate. Meie tahame aga ehitada silla Eesti ja Hollandi, Austria ja Soome jne sertifikaatide vahele. See teeb inimestele teises riigis töötamise lihtsamaks.”

Keeleoskus olulisim

Huigensi sõnul on üle Euroopa käivitatud 11 pilootprojekti — näiteks metallitööstuse, paberitootmise, merenduse ja lennunduse alal omandatava kvalifikatsiooni võrdlemiseks. Eesti osaleb ainult põllumajandusvaldkonda puudutavas ehk EQUFASis — koos Hollandi, Austria, Soome ja Hispaaniaga. Kuues kavandatud partner Kreeka jäi sealse tugeva bürokraatia ja usaldamatuse õhkkonna tõttu projektist kõrvale — kui hindaja kohale saatmine välja arvata.     “Projekti senine kogemus näitab, et välismaal ei saa noorele tegelikult komistuskiviks mitte niivõrd kasinad teadmised või oskused, kuivõrd napp keeleoskus ja võimetus kohaneda kodumaisest erineva kultuuritaustaga,” ütles Andre Huigens. “Ühest küljest hakkab kehva keeleoskusega inimest välismaal piinama üksindus, teisest küljest ei saa ta teha kvalifikatsioonile vastavat tööd.”

Probleem on Huigensi sõnul tegelikult kahepoolne: ka ettevõtjad kipuvad välismaalases nägema lihtsalt odavat paari töökäsi, kuigi tegelikult võib tegemist olla väga kõrgelt kvalifitseeritud inimesega, keda saaks firma tootmistaseme või töökultuuri edendamiseks suurepäraselt ära kasutada.

Sel nädalal tegutsenud hindajate meelest said rahvusvahelises töökeskkonnas kõige paremini hakkama Hollandi, Austria ja Eesti metsandusõpilased, pisut kehvemini soomlased ja kõige enam probleeme oli hispaanlastega — eelkõige nende peaaegu olematu inglise keele oskuse pärast.

“Tõsi, meie kooli õpilastel Kristel Arukasel, Kristjan Varmil ja Kaido Pernil, kes Eestit esindavad, on eestikeelses töökeskkonnas mõistagi lihtsam hakkama saada, ent hindajate meelest olid nad siiski ka väga head välismaalastega suhtlejad,” ütles Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen. Tema sõnul hinnatigi noorte erialaste oskuste kõrval nende keeleoskust ning suutlikkust hakkama saada kultuurierinevustega ja vastutada. Luua õpilastel lasub üpris suur vastutus: nad toimetavad oma grupi igal hommikul ettevõttesse ja õhtul tagasi Luuale.

Silmaring laienes

Ülesanded, mida õpilased täitsid, olid väga erinevad. Laiuse metskonnas praktikal olnud noormehed — austerlane, hollandlane ja hispaanlane — tegid valgustusraiet, hooldasid metsakultuure, heakorrastasid Elistvere loomaparki ja paigaldasid kakkudele pesakaste.

“Austria ja Hollandi noormees olid väga laialdaste teadmistega oma kodumaa metsandusest ja nendega suheldes avardus mu endagi silmaring, keeleoskuse edenemisest rääkimata,” ütles abimetsaülem Leno Sepp. “Hispaania noormehega oli algul raskusi, aga kui hispaanlasest õpetaja vahepeal siin käis ja vajaliku info ära tõlkis, saime temagagi kenasti hakkama.”

Metsanduspraktikaga ühel ajal lõpeb projekti EQUFAS teine, Soomes toimuv loomakasvatuspraktika, järgmise nädalaga saab läbi kolmas, Hollandis toimuv maastikuehituspraktika, milles osaleb ka Luua Metsanduskooli õpilane Mari-Liis Raudsepp. Enne Austrias toimuvat veinitootmispraktikat ja Hispaanias toimuvat toiduainetööstuse praktikat (maaviljeluspraktikale, mille pidi korraldama Kreeka, tuleb läbiviija alles otsida) kogunevad projektis osalevad õpetajad Austriasse, et muljeid vahetada ja edaspidiseid tegevusi kavandada. Tuleval aastal seisab ees veel teinegi praktikaring.

“Eestlasi osaleb iga valdkonna praktikal. Projekti EQUFAS uksed olid avatud kõigile ühendusse Europea Eesti Keskus kuuluvatele koolidele,” ütles Anu Vaagen. Projekt EQUFAS toimubki Euroopa Liidu põllumajanduslikke, aianduslikke ja metsanduslikke kutseõppeasutusi ja koolitusinstitutsioone ühendav organisatsiooni EUROPEA egiidi all.

  RIINA MÄGI