Tänu riikliku arengukava meetmest 4.3 “Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri moderniseerimine” taotletud rahale teoks saanud renoveerimise käigus muudeti oluliselt hoone arhitektuurset lahendust, kaasajastati sanitaartehnilisi ja elektrisüsteeme ning ühendati õpilaskodu metsanduskooli ühtsesse telefoni- ja arvutivõrku. Mõistagi on õpilaskodu nüüd ka mugavam, turvalisem ja kenam. Peaettevõtjaks oli ehitustöödel AS Linnaehitus, hoone sisustamise eest seisis hea AS Inest Market.
Luua Metsanduskooli direktori asetäitja Priit Kirsimäe sõnul oli 1977. aastal valminud ühiselamu enne renoveerimist väga kehvas seisus.
?Katusekonstruktsioonid olid vist ainsad, mis sellel hoonel heas seisus olid ? ja sedagi tänu sellele, et esialgne lamekatus vahepeal viilkatuseks ümber oli ehitatud,? ütles Priit Kirsimäe. ?Elektripaigaldised hakkasid aga juba suisa eluohtlikeks muutuma. Paar nädalat enne remondi algust lõhkes aga veel veetoru.?
Kui ühiselamu renoveerimiseks euroraha poleks saadud, tulnuks hoones avariiremonti tegema hakata. Õnneks jõudis “rahalaev” aga õigel ajal kohale ja tänavu juunis võisid renoveerimistööd alata. Nagu vanade hoonete uuendamisel ikka, tuli ka õpilaskodu juures ette halbu üllatusi. Näiteks selgus, et osal hoonest polnud vundamenti olemaski ja seda tuli alles rajama hakata.
Mugavusi küllaga
Kui varem oli õpilaskodus 120 kohta, siis pärast renoveerimist on neid seal pisut vähem ? 109. See-eest on nüüd igal korrusel kaks kööki (varem oli majas vaid üks, keldrikorrusel asuv) ja puhkeruum ning veel on õpilaste käsutuses kaks sauna, sõudeergomeetri ja universaalse treeningpingiga väike jõusaal ning teleriruum.
?Jõusaal on avatud mitte ainult selle õpilaskodu elanikele, vaid ka teistele meie kooli õpilastele,? ütles Priit Kirsimäe. ?Peale jõusaali rõõmustab meie õpilasi kindlasti ka kiire internetiühenduse kättesaadavus kõigis tubades ning kooli ühtsesse arvutivõrku pääsemise võimalus. Näiteks kui õpilane koolis mõnd kirjatööd alustab, ei pea ta selleks, et tööd õhtul ühiselamutoas jätkata, seda enam disketile salvestama või oma postkasti saatma, vaid saab selle lihtsalt pärast oma arvutis uuesti lahti teha. Kooli ühtsesse arvutivõrku said ühendatud tegelikult mõlemad õpilaskodud, mitte ainult värskelt renoveeritu. Ühtne arvutivõrk võimaldab käivitada e-õppe projekte.?
Lisaks tavalistele tubadele on vastavatud õpilaskodus ühekohaline invatuba ? nii, nagu praegused eeskirjad ette näevad. Kuni koolis puudega õpilasi pole, võib sinna majutada näiteks külalisõppejõude.
Õpilaskodu nr 2 elanikud elasid remondiaja üle kaug- ja täiendõppe ühiselamus ning Luua korruselamute tühjades korterites.
?Tänu sellele, et metsanduskool on ka Luua aleviku elamufondi haldaja, saime juba varakult hakata vabu kortereid “koguma”: kui kuskilt üürnikud välja kolisid, ei võtnud me uusi asemele, vaid reserveerisime pinna õpilaste majutamiseks,? ütles Priit Kirsimäe. ?Rekord oli 12 poissi ühes kolmetoalises korteris. Mugav neil seal ilmselt polnud, aga asja huvides oldi valmis kannatama.?
Rahataotlemist jätkatakse
Õpilaskodu nr 2 oli senini puhtalt poiste päralt: tütarlapsi ei hakatud sellesse majutamisega traumeerimagi. Edaspidi paneb asjad paika raha: õpilaskodus nr 2 hakkab koht maksma 300-400 krooni kuus, üheksa aastat tagasi renoveeritud õpilaskodus nr 1 maksab see praegu 170 krooni. Tartu hindadega võrreldes on mõlemad taksid siiski üsna väikesed. Nii et renoveeritud õpilaskodu peaks Luua Metsanduskooli potentsiaalsete õpilaste jaoks senisest veelgi atraktiivsemaks muutma.
?Mis seal salata, eks meie kooli, nagu teistessegi kutseõppeasutustesse pürgijate arvu ole kõvasti kahandanud lävendipõhine vastuvõtt kõrgkoolidesse,? ütles Priit Kirsimäe. “Üldlevinud arusaam on ikkagi, et kõrgkool on kõva sõna. Kui paarisemestrise trepiastmel või aknalaual loengute kuulamise järel ka taibatakse, et kõrgkool ei pruugi head haridust ega veel vähem tööturul nõutud eriala tagada, ei hakata sealt paraku ikkagi kutseõppeasutusse ümber kolima.?
Erinevalt mõnedest teistest kutseõppeasutustest on haridus- ja teadusministeeriumi poolt hallatav 352 õpilasega Luua Metsanduskool siiski jätkusuutlikuks tunnistatud ning see andis võimaluse ka kooli kaasajastamiseks euroraha saada. Kui algul loodeti selles taotlusvoorus saadud 31 miljoni krooniga uuendatud saada nii õpilaskodu nr 2, õppetöökoda kui ka õppehoone, siis nüüdseks on selge, et õpilaskodu renoveerimisest jääb raha üle vaid õppetöökoja renoveerimise esimeseks etapiks.
?Euroraha juurdevool on Eesti ehitusturu kuumaks ajanud ja ehitushinnad on ettearvatust kiiremini tõusnud,? kommenteeris Priit Kirsimäe. ?Ent kavatseme osaleda ka sama meetme järgmistes taotlusvoorudes ja kunagi uuendada nii õppetöökoja teise poole ja õppehoone kui ka kaks objekti, mis meie taotlusest esimeses voorus maha tõmmati ? võimla ning kaug- ja täiendõppe ühiselamu.?
RIINA MÄGI
