Teisipäeval avas RMK Viljandi Spordihoones rändnäituse “Jälg metsas”, mis kaasab vaataja rollimängu ja selgitab põhjalikult kogu metsasektori tegevust, nii era- kui riigimetsandust. Viljandi on ka tänavu 4. – 10. maini peetava metsanädala ürituste keskpunkt.
Näituse projektijuht Triinu Saetalu rääkis, et esimest korda möödunud aasta novembris avatud näitus on enne Viljandit olnud üleval Tallinnas, Tartus, Türil ja Narvas. „Idee tutvustada metsamajandust rändnäituse vormis on RMK-lt, selle teostasid kunstnikud,” rääkis Saetalu, kellelt pärineb nii esmane visioon kui ka lõpplahendus koos soovitustega, milliseid materjale kasutada.
Näitus on jalajälje kujuline
“Inimene jätab astudes jälje maha; tal on kand, päkaosa koos varvastega ja jalavõlv, mille jälg on pehmem. Samal põhimõttel on koostatud ka näitus “Jälg metsas”, selgitas Saetalu.
Näitus pakub vaatajale konkreetseid valikuid juba alguses: sisenemiseks tuleb valida kahe värava – “Majandan metsa” või “Ei majanda metsa” vahel.
“Mõlemad otsused jätavad endast tulemuse ehk jälje maha,” selgitas Saetalu, juhtides näitusekülastajaid esmalt “Ei majanda metsa” värava suunas, mis jääb vasakule ja algab väikesest varbast.
“Inimene, kes tuleb meie näitusele, siseneb rollimängu ja näeb, mida tema otsused hüpoteetiliselt kaasa toovad. Niisugust olukorda, kus me üldse metsa ei majanda, Eestis ju tegelikult olemas ei ole,” selgitas näituse projektijuht.
Järgmised varbad näitavad ära, mis toimub puiduturuga siis, kui inimesed metsa ei majanda. Näitab, mis toimub riigi rahakotis ja lõpuks sedagi, mis toimub metsa endaga.
“Kui majandame, siis on jälle kaks võimalust: me kas majandame väga intensiivselt, kaasa arvatud rumalalt, või teeme seda säästvalt,” rääkis Saetalu. Seejärel jõuavad külastajaid jalalaba pehmemasse, tasakaalustatud ehk võlviossa.
Ümberringi metsalõhn ja linnulaul
See, kas inimene metsa majandab või mitte, jäetakse rollimängus justkui tema enda otsustada. Ta kas tegutseb või ei tegutse metsa hea peremehena.
“See on inimese vaba valik, aga siis peab ta ka aktsepteerima seda, mis tema valikuga kaasas käivad,” kinnitas Saetalu.
Näituse teostamisel on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale, väravad ja muu on valmistatud metsakuivast puust. Ümberringi on nii metsalõhna kui linnulaulu.
“Kui me metsa enam ei majanda, pidurdub ja muutub puiduturg poole aastaga,” jätkas Saetalu, näidates, millised tooted kaovad, mis muutuvad defitsiidiks ning mis asenduvad lõpuks plastmassist esemetega.
“Kodusoe kallineb, kaminapuudest saab luksustoode, metsamees kui amet mistahes vormis muutub ajalooks, sest kui me puitu ei lõika ega metsa ei majanda, siis kaob ka tööstusharu,” selgitas kuraator.
Riigikogu liikmed kössitavad kolmandas varbas varjudena põrandal. “Siin on seadusandluse pool, mis puudutab metsa,” jätkab Saetalu. Lindilt võib kuulata juttu sellest, mida toob riigile kaasa metsa majandamata jätmine. Viimane varvas on mittemajandamise mõju metsale. Kogu saal läheb pimedamaks, põlevad vaid punkt- ja kohtvalgustid.
“Põlismetsa laadse metsa kasvamine võtab 200 aastat aega. Looduseinimesena meeldib mullegi just see varvas kõige rohkem, aga kui me jätame kogu metsa puutumata, pole see kindlasti lahendus,” rääkis Saetalu.
Vaba valik jätta jälg
Jalajälje kannapoolel asuvad näiliselt tulutoovad tööd, mis aga pikas perspektiivis tulu hoopis vähendavad. “Siin on 15 aasta jooksul läbitud tsükkel, selle aja jooksul tehtud vead,” viitas Saetalu röövraietele, rumalale ja kasuahnele majandusele. Näha on liiga vara maha võetud kuuse känd, sügava rööpad pinnases ja puu, millele on traktoriga külge sõidetud, vigastades juuri. On langetatud kuusk, millel oli kotkapesa, on lendorava haab ja puu, mis oleks pidanud jääma seemnepuuks, et uut metsapõlvkonda kasvatada.
“Paljudele külastajatele meeldib kõige rohkem põlismets – kand ja võlv, aga samas on neid, kellele sümpatiseerivad ka teised varbad,” rääkis Saetalu.
“Iga järgmine põlvkond suhtub metsasse kindlasti paremini, aga ka ühe generatsiooni jooksul läheb suhtumine paremaks,” on ta lootusrikas.
Vaatajale näidatakse filmis metsa külvi, istutamist ja hooldamist. On näha saja-aastase männi eluringid.
Kõige noorematele näitusekülastajatele on mõeldud puslemäng ja kuubikumäng. Laps leiab looma, jälgib tema jäljerida looduses ja näeb toidulauda. Täiskasvanutel on võimalus piiluda kaitsealusesse põlismetsa ja vääriselupaika. Kõigile on antud vaba valik: majandada või mitte majandada metsa. Jälg jääb ikkagi.
JAANIKA KRESSA
