Metsanädal Mustvee Gümnaasiumis

Teadjatest inimestest matkal puudust ei olnud, sest hommikul oli kohal ka metsandusspetsialist Arvo Tooming. Matkarajal pööras ta õpilaste tähelepanu kõigele, mis seotud puude kasvuga. Ta jagas soovijatele trükivärskeid ajalehti “Sinu mets”.

Tegelikult oli meil sihikul Selisoo matkarada, mida alles äsja oli ilusate heledate haavalaudadega tublisti pikendatud, kohati oli veel näha värsket saepuru. Laudtee oli kindel ja huvitavalt käänuline, sel moel sai raba monotoonsesse maastikku uudsust. Põhilised vaadete kujundajad olid laukad ja igasuguseid rabaveekogud, ka ujuvaid saari neil kängunud mändidega oli hulganisti. Üks kitsas laugas oli isegi 300 meetri pikkune!

Giid Anneli rääkis oma laugastes ujumise kogemustest. Neis võib ka keset suve vesi küllalt jahe olla, seetõttu tuleks ujuda ringiratast mööda kaldaääri. Vahel ei pruugi ujuja laukast pehmete kallaste tõttu omal jõul välja saada, samuti võib välja tulles mudaseks saada. Aga viimase aja kosmeetikas ja ravimises pidigi turbamuda aktuaalne olema!

Taimedest juhiti meie tähelepanu ikka neile vähestele, aga tüüpilistele, mis ainult rabas kasvada saavad. Näiteks oli juba oma kenad piikjad võsud välja upitanud küüvits, mille juurevõsud moodustavad samblas võrgu, tänu millele ei vaju kõndija suhteliselt pehmes rabaolluses mudasse. Valge nokkhein viitab aga just sellele, et tema kasvukohas on pinnas käimiseks liiga pehme.
Tups-villpead asutasid ennast juba õitsema. Mullused jõhvikad maitsesid päris hästi, kuid giid teadis rääkida, et päikese käes käärides võib neis marjades alkoholgi tekkida. On olnud juhtumeid, kui karu kevadel neist purju on jäänud…

Männid oli vähegi mineraalsemal maal kõrgemad, soo veeres oli nende tüvede alaosas aga halli korpa, mis viitab sellele, et puude vanus peab olema vähemalt 100 aastat.

Laudteid pidi armastama ka rebane, samuti oli metsis mitmes paigas just tee kohal männi oksal istunud ja oma maisipulkade taolisi ekskremente uuele teele pudistanud. Neid uurides võis järeldada, et lind on männiokkaid söönud.

Giidi soovitusel sai proovitud süüa kasepungi, mida kutsutakse ka tedreleivaks. Vanasti olevat neid leiva sisse pannud. Kaski oli näha madalsoos ja seal leidus ka veel kõrgeid lumehangi.

Taimed ei jookse eest ära ega poe ka peitu, aga loomadega on just nii. Seetõttu õnnestus näha vaid paari sookurge, sisalikku, kuulda mõnda õrna linnupiiksatust. Loomade tegutsemisjälgi oli näha küll. Giidid rõhutasid, et kui minna vaid kahe-kolmekesi ja vaikselt, siis on loomadega kohtumine tõenäolisem.

Keset raba oli lai madal vaatetorn lindude jälgimiseks. Kokku kaheksa kilomeetri pikkune retk sai märkamatult läbi. Impressionistidest kunstnikud olid seisukohal, et maalima peab õues. Metsanädalal toonitati mitut puhku õues õppimise vajalikkus. Mis see matk muud oligi, sest kõik, mis oli tähelepanu vääriv, sai esile tõstetud. Ei pidanud otsima pilte ega plakateid, vaid kõike võis näha vahetult.

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus