Äsja mööda saanud lihavõtted tõid meile pühadekingina suure kevade. Kui nädala eest kõikjal veel sinililledki mulluste lehtede ja kulu alt välja ei paistnud, siis nüüd valendavad vähemalt Lõuna-Eestis metsaalused juba ülastest.
Võrumaa kuppelmaastikul ongi kevad tavaliselt kiirem tulema. Kõrgematel ja liivasematel põllusiiludel käib mitmendat nädalat künd ja külv, männimetsad lõhnavad lausa suviselt ja noored kased näitavad juba hiirekõrvu.
Karula rahvuspargis asuvas Metsamoori Perepargis sai aga talvine vaikelu läbi juba ammu enne viimaste lumeriismete minekut. Pereparki kuulub mitu talu, kes omavahel koostööd tehes külalistele puhta looduse ja taimede toel tervistavat lõõgastust, puhkamisvõimalusi ja meelelahutust pakuvad. Perepargi eestvedaja, Veetka talus elav Metsamoor ehk Irje Karjus on viimastel aastatel talviti ka oma valdustest kaugemal tervendavaid programme, nõuandetunde ja teeõhtuid läbi viinud. Noorest kevadest suure sügiseni ootab ta aga nii Veetkale kui teistesse Kaika kandi külades temaga koostööd tegevatesse taludesse külalisi — loodusega sõbraks saama, kasulikke taimi tundma õppima, tervislikult puhkama.
Taimetunnid ja loodusretked
“Praegu on ajakohased meie viis programmi: Metsamoori taimekosmeetika õppetund, kevadine tervislik ergastustund, Metsamoori kevadmatkad lastele, kevad- ja suveretked suurtele ning naiste- ja suvelaagrid,” rääkis Irje Karjus, lisades, et uudisena on välja pakkuda ka lühem ja lihtsam pisipõnnirada lasteaiaealistele.
Taimekosmeetika õppetund kujutab endast paaritunnist loodusprogrammi ja seda tuleb Irje läbi viima kutse peale, olgu siis tellijaks seltsing, rahvamaja, kool või mõni muu asutus. Metsamoor räägib ravimtaimedest ja nende mõjujõust, suhtlemisest taimedega. Õpitakse tegema näomaski looduslikest komponentidest, keedetakse-maitstakse taimeteesid. Saadakse teada, mis on energeetiline lillevesi ja kuidas seda tarvitada.
Ka märtsist maikuuni programmis olevat kevadist tervislikku ergastustundi viib Irje läbi tellijate poolt pakutavas ruumis, sõites oma varasalve ehk ürtidega kohale. Ta lubab aidata kõigil soovijail oma kevadised energiavood kehas “lahti lükata” ning kehamahlad “liikuma hingata”. Räägitakse ergutavatest-ergastavatest taimeteedest, puupungadest ja -mahlast. Ja loomulikult maitstakse koos teesid.
Laste kevadmatkaprogrammid, mida viiakse läbi põhiliselt mais ja juunis, on kokku pandud nii, et lastel põnev oleks. Räägitakse “nõiarohtudest”, külastatakse loitsukeldrit jms.
Lõkke ääres peetakse piknik taimetee või jõujoogiga, meelepärased suupisted tuleb retkelistel ise kaasa võtta. Maikuu teisest poolest on avatud Mesikoda, kus mett maitsta ja mesilinnukestega tuttavaks saab. Palju huvitavat kuuleb mesinduse ajaloost, aga ka näiteks kimalaste ja sipelgate pereelust. Kui varasem kokkulepe olemas, saab näha, mis loom on apteegikaan, samuti on kuni 15-liikmelise seltskonnaga võimalik külla minna Nukumammale ja temaga koos ise nukke meisterdada.
Täiskasvanute kevad- ja suveretkel tehakse läbi põhimõtteliselt sama programm, mis lastelgi, aga see on põhjalikum ja ka teaduslikum. Tõsisemalt räägitakse teemal, et inimene on see, mida ta sööb; koos püütakse õppida lugema oma keha märke. Metsamoor lubab ka psühholoogilisi meeleharjutusi ja loomulikult kõikvõimalikke taimeteesid. Lisaks Mesikojale külastavad täiskasvanud Perepargi Kivi-seenekoda, kus õpitakse tundma meie metsade seeni. Nimelt on selgunud, et väga paljusid söögiseeni enamik meist ei tunne. Saadakse ka palju uusi seenetoitude retsepte.
“Veel on minu juures ehk Metsamoori kodus nüüd olemas Teekamber, kus taimeteesid maitsta ja loodustooteid kaasa osta saab. Suitsusaunakojas saab lõkkeõhtut pidada, aidas sõnajalavoodites lõõgastuda, lõkkeõhtut pidada, telkida ja loomulikult suitsusaunas leili võtta,” rääkis Irje Karjus, tõdedes samas, et kõigi perepargi puhkamisvõimaluste loetlemine läheks pikale. Aga kui tema koduleheküljel (metsamoor.ee) kirjas olev läbi lugeda, leiab loodetavasti igaüks endale midagi sobivat.
Kesksuvised laagrid
Terve juulikuu peetakse perepargis laagreid, kuhu registreerimine on juba alanud. Juuli alguses viiakse läbi kolm kolmepäevast naistelaagrit, alates 21. juulist oodatakse huvilisi kahepäevasesse eluisu laagrisse, mida kahes vahetuses korraldatakse, 25. ja 26. juulil toimuv ravimtaimelaager on mõeldud kogu perele, 27. ja 28. juuli umbrohugurmaanide laagris tehakse selgeks, kui paljud neist taimedest, mida köögiviljapeenardelt välja roogime, tegelikult hinnalised delikatessid on, ning laagrikuu lõpetab kahepäevane joogalaager.
Irje Karjuse kinnitusel on kõigis laagrites igas vahetuses veel vabu kohti, aga kes ära otsustanud, et endale peagi ukse ees oleval suvel just sellist sorti kvaliteetaega võimaldada tahab, on teretulnud end kirja panema. Laagrisse võib tulla üksi, koos kaaslase või terve grupiga.
Veel paneb Metsamoor kui kogu perepargi eestvedaja külalistele südamele, et kuigi talusid kuulub pargi koosseisu kümmekond, saab ette registreerimata ja omal käel ringi vaadata vaid tema majapidamises Veetkal. Teistes taludes vajavad inimesed ettevalmistusaega, et külalisi vastu võtta, sest üldiselt elatakse seal tavalist kodust igapäevaelu.
Ilme Roosmäe meenutab Metsamoori naistelaagrit
Maarja-Magdaleenas elav loodusesõber ja taimetark Ilme Roosmäe käis Metsamoori naistelaagrist teadmisi-oskusi kogumas ülemöödunud suvel ja meenutab seda imelist kogemust hea sõnaga tänaseni.
“Loenguid Irje Karjus laagrilistele ei pidanud, taimi ja nende omadusi õppisime tundma looduses ringi liikudes, taimi kogudes ja ise nende toel elades.
Päeva alustati hommikul taimeteega ja perenaise valmistatud pudruga. Samuti küpsetas ta imehead leiba ja odrakaraskit. Teed ja salatid, milleks ise komponente korjasime, olid iga päev erinevad. Juhendaja andis ka soovitusi, mida salatiks korjata, õpetades, millist kasu üks või teine taim toob. Kõikide muude nõuannete hulgas jäid mulle eriti meelde Metsamoori sõnad, et sööki tuleb valmistada hoole ja armastusega, ilma stressi, närvitsemise või kiirustamiseta, sest ainult nii toob see sööjale hea tervise ja enesetunde. Seda olen ka ise tähele pannud,” rääkis Ilme, kinnitades veelkord, et kuigi siit on Antsla kanti tõesti pikk maa ja sõit läks kulukaks, pole ta hetkegi naistelaagris osalemist kahetsenud.
i
KAIE NÕLVAK
