Kevad on ikka istutamise aeg. Olgu siis tegemist lillede, põõsaste või puudega. Metsaomanikul, kel talvel on mets maha lõigatud, tuleb raiealale uus mets kasvama saada. Kas saab hakkama puuseemnete külvamisega või tuleb käsile võtta istutamine, sõltub metsamaa viljakusest.
Kui uue metsa saamiseks on peremees otsustanud külvata, saab selleks sobivaid puuseemneid osta Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK). Saadaval on meil enamesinevate puuliikide seemned: harilik mänd, harilik kuusk, arukask, sanglepp. Männi- ja kuuseseemnete ostul tuleb vaadata lisaks tehnilistele andmetele ka seemnete päritolu. Kuuse puhul on külvamiseks sobilikud sisemaa päritolu puistuseemned.
Kõigile istutushuvilistele taimi ei jagu
Viimaste aastate kodumaise metsaistutusmaterjali puudus sundis metsaomanikke, kel polnud taimi varasemalt ära tellitud, istutusplaane muutma. Kuna taimenõudlus ületab pakkumise, ei saa jääda enam lootma headele kevadistele taimepakkumistele.
Metsa istutamine muutub üha enam planeerimist nõudvaks ettevõtmiseks. Kevadel, kui käes istutamisaeg, ei ole võimalik esimesse ettejuhtuvasse puukooli minnes sealt saada sobivaid taimi. Eelkõige peab metsauuendaja paremini tundma oma metsa, mis maha võeti ja mille asemele uut tahetakse istutada. Oli lageraie põhjus siis haigus või võeti mets maha küpsuse saavutamisel, kultiveerimisel tuleb sellega arvestada. Männi- ja kuusetaimede ostja peab teadma ka taimede kasvatamiseks kasutatud seemnete päritolu, et teha otsus taimede sobivuse kohta oma kinnistule uue metsa saamiseks.
Istutusmaht on erametsas kasvutrendis
Keskkonnaametile kultiveerimismaterjali tarnijatelt ja liikmesriikidest tulnud teavituste info põhjal kultiveeriti mullu Eestis 25,3 miljonit metsapuutaime, millest 1,3 miljonit oli toodud naaberriikidest (Leedu, Läti). Sisse toodi valdavalt kuuseistikuid, vähemal määral arukasetaimi. Võrreldes 2013. aastaga kultiveeriti 3 miljonit metsapuutaime rohkem. Kui arvestada, et riigimetsa kultiveerimismaht on eelmise aastaga sarnane, istutati taimi enam just erametsa.
Istutatud taimedest 12,6 miljonit olid kuusetaimed, milledest suletud juurekavaga ehk potitaimi oli 21 protsenti. Männitaimi kultiveeriti eelmisel aastal 11,1 miljonit, neist oli potitaimi 68 protsenti.
Kasetaimi istutati 1,4 miljonit, milledest potitaimi oli 19 protsenti. Ülejäänu (0,2 miljonit) olid muud puuliigid (sanglepp, hübriidlehis, harilik tamm, ebatsuuga, siberi lehis). Numbritest nähtub, et võidukäiku teeb hariliku männi potitaim ja tagasihoidlik on potitaimede osa hariliku kuuse kultiveerimisel.
Kui istutatud taimede koguarvust lahutada riigimetsas kasutatu (17,9 miljonit), saab teada, et erametsa istutati kuus miljonit kuusetaime, 0,9 miljonit männitaime ja 0,4 miljonit kasetaime ning 0,1 miljonit teiste puuliikide taimi. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on see küll kahekordne kogus, kuid arvestades kasvavaid raiemahtusid mitte väga optimistlik tulemus.
Selle järgi, et ühele hektarile istutatakse kolm tuhat männitaime või kaks tuhat kuuse- või kasetaime, saab arvestada erametsa uute metsakultuuride pinnaks 3500 hektarit. 2013. aastal lagedaks raiutud alasid oli keskkonnaagentuuri andmetel riigimetsas 8512 ja erametsas hinnanguliselt 18 400 hektarit. Erametsa tegelike raie- ja uuendamise mahtude kohta täpsemat infot ei ole.
Mullu viidi Eestist välja (enamasti Rootsi) 3,2 miljonit metsapuutaime, milledest enamiku (65 protsenti) moodustasid hariliku kuuse taimed. Vähemal määral viidi välja hübriidhaava ja hariliku männi taimi. Hübriidhaavataimed viidi valdavalt Leetu nende põldude metsastamiseks.
Taimepuudus on andnud ettevõtjatele märku vabast toimetamisruumist. Kultiveerimismaterjali tarnimine on eelmisest poolaastast lihtsam, sest ei ole enam vajalik taotleda tootmiseks tegevusluba, vaid piisab registreeringust majandustegevuse registris. Tegevusloa taotlemisel tuli tasuda ka riigilõiv. Majandustegevuse register on veebis kättesaadav ning ettevõtja saab end ise sinna kanda ning siis ei tule tal ka tasuda riigilõivu.
Taimi võiks rohkem olla
Sügisene inventuur taimlates näitas, et kvaliteedinõuetele vastavat istutuskõlblikku metsaistutusmaterjali oli olemas 26,5 miljonit taime, millest kuusetaimi 13,1 miljonit männitaimi 10,7 miljonit, ja arukasetaimi 2,1 miljonit. Kas sellest kõigile soovijatele jätkub, saab selgeks kevadel. Kindlamalt saavad tunda end metsaomanikud, kel kokkulepped taimekasvatajatega varakult sõlmitud.
Taimekasvatajad on huvitatud pikematest kokkulepetest kui üks aasta, sest siis on neil võimalik taimlatööde mahtu puuliikide lõikes paremini planeerida ja metsaomanikel võimalik saada soovitud sortimendis taimi.
Suuremat huvi pikemate lepete sõlmimisele taimetootjatega on üles näidanud metsaomanike ühendused. Kasu sellistest lepetest, mis peavad, on mõlemapoolne: metsaomanik saab lihtsama vaevaga istutamiseks sobivad taimed ning metsaühistu kinnituse oma vajalikkusest. Kodumaine taimetootja on nö kliendi silma all ja petmise võimalus seetõttu vähene. Võõrsilt toodud taimekaubaga võib nii minna, et vaatamas käies näidatakse ostuhuvilisele ilusaid taimi, aga kui taimekoorem tellija õues on, selgub, et kõik pole see, mis kaupa tehes välja pakuti. Kui ka taimedele lisatud dokumentatsioon on puudulik, ei teagi lõpptarbija ehk siis metsaomanik, mis päritolu taimed ta sai.
EDA TETLOV, keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist
