Tänavu lõpetab selle kooli koguni 29 noort inimest. Kui vaadata sama kooli vilistlaste nimekirju kooli koduleheküljel alates aastast 1928, mil koolimaja ehitati, ilmneb, et selles koolis on õpilaste arv püsinud ühesugune läbi aegade: klassides on olnud ikka kümme-kakskümmend last.
Pala kooli direktor Malle Weinrauch rääkis, et järgnevatel aastatel hakkavad tulema küll jälle natukene väiksemad klassid. Sügisel teist õppeaastat alustavas klassis on lapsi kõige vähem ? ainult kuus. Kuid sama väikeseid klasse on kooli ajaloos ette tulnud ka varem.
“Siis aga hakkab taas rohkem lapsi kooli tulema, oleme põhjas ära käinud,? kinnitas Weinrauch. Direktori sõnul seda kooli kellegagi liitmine ei ähvarda, sest ollakse valla ainuke kool ja teistest eemal.
?Pala valla teeninduspiirkond on lai, asume ju metsade taga. Lähimad koolid meile on Alatskivi ja Mustvee,? selgitas ta. Tõmbekeskuseks on Palale Tartu. Mitte üksi seetõttu, et tegemist on ajaloolise Tartumaaga, vaid eelkõige seepärast, et Tartuga on bussiühendus oluliselt parem kui Jõgevaga.
?Meile sobiks Jõgeva väga hästi, aga bussiliikluse korraldus on ikka veel valus teema,? rääkis direktor. Praegu on Pala Jõgeva jaoks niisugune ääremaa, et jääb bussiliini algusse ja see tähendab, et lapsed jõuavad kooli juba hommikul kell 7.
“See on nende jaoks ainuke võimalus, sest sama buss läheb ju edasi ka Palamusele ja Jõgevale. Järelikult peavad meie lapsed hommikul ärkama juba kell 6 või veel varem, nad ei ela ju bussipeatuses. See on valus teema,? rääkis direktor.
Jalgrattateed toovad lahenduse
Direktori kinnitusel on lapsed ise väga tublid ja põhjuseta puudumisi Pala koolis eriti pole. Õpilased tulevad kooli igast ilmakaarest, kokku on neid 142.
Transpordiküsimust peab direktor kooli võtmeküsimuseks, sest sellest sõltub ka klassiväline tegevus. Poole kolmest päeval viib buss lapsed jälle koolist ära ning see on samuti ainuke võimalus.
Malle Weinrauch näeb lahendust jalgrattateede rajamises. “Vallas juba tegeldakse sellega, see lahendaks meie õpilaste liikumisprobleemid ja oleks suur samm edasi just klassivälise tegevuse poole pealt,” kinnitas direktor.
Muidu selles koolis direktori sõnul erilisi muresid polegi. ?Kui lapsed ikka hästi õpivad, siis mured ju kaovad,? ütles ta.
Direktor tunnistas ka, et mõnikord ei jätku lastel õppimise jaoks siiski piisavalt aega. Õpetajad tahavad rohkem õpetada, aga lapsed ei jõua kõike vastu võtta. ?Vanasti polnudki koolilastel suurt muud teha kui õppida,? meenutas Weinrauch, kelle sõnul neelavad praeguste noorte ajast suure osa arvutid ja telekanalid.
Ääremaa head lapsed
Pala Põhikooli praegusel lõpuklassil on direktori sõnul eksamid hästi läinud. Edasi tuleb Pala noortel minna õppima kodust kaugele, enamasti minnakse Tartusse.
Lapsed on direktori kinnitusel head, koolis on erialaspetsialistidega täidetud kõik õpetajakohad ja kõik õpetajad elavad ka Pala vallas, on paiksed inimesed. Ainult kooli psühholoog käib tööl Tartust.
?Narkomaaniast ja joomisest pole me midagi kuulnud, samuti vägivallast. Oleme ju ääremaa ja siinsed looduse rüpes kasvanud lapsed on linnalastest palju rahulikumad. Teame küll väiksemate laste jutu põhjal, et mõni suurematest on suitsu proovinud, aga ise pole me kedagi suitsetamaski näinud,? on direktor oma heade laste üle uhke.
Kui küsida, kas Pala koolis üldse mingeid muresid ei ole, vastab Weinrauch, et mured on neil rõõmsad mured ja peamiselt ehituse poolelt. ?Kui saame uue poiste tööõpetuse ruumi ja kunstiklassi ja siseõu saab valmis koos multifunktsionaalse kohtunikemajaga staadionil ning valmib ka 20-kohaline õpilaskodu, siis jääb meil unistada veel korralikust ujumiskohast. Peipsini on meil ju 10 kilomeetrit maad, ujulasse Kuremaale veelgi rohkem,? selgitas direktor.
Termin “ääremaa” paneb 24 aastat Palal töötanud Malle Weinrauchi vaikselt muhelema. ?Seda kasutame isegi, kui mingeid projekte kirjutame,? tunnistab ta. ?Tegelikult on see pigem sõnakõlksuks saanud, sest oleme samasugused inimesed kui kõik teisedki.?
Koolis tegutseb palju huviringe: korvpall, suusatamine, tantsuringid, käsitööring, raadioamatöörid jne.
Valmis ei saa kunagi
Suvel on koolimajas mitmed lastelaagrid ja kooli juures töötav lasteaed avas hiljuti kolmanda rühma. Direktori arvates võiks lasteaed varsti jälle eraldi asutuseks muutuda. Koolimajas käib elu suvi läbi.
Õpetajad aga lähevad direktori kinnitusel suvel kõik ühiselt Tallinna tantsupeole. Kes ise ei tantsi, see sõidab ikka kaasa. Seejärel on Palal kalafestivalid ja maapäevad. Tegevusetuse üle “ääremaa? inimesed ei kurda ja igav ei hakka neil vist kunagi.
Kuigi Pala koolimaja ümbrus on niigi korras ja iluaed muljetavaldav, põlismetsast ja matkadest rääkimata, on direktori kinnitusel ikka veel nii palju teha. Teda kuulates tundub, et Pala kool nagu Tallinna linn ei saa kunagi päris valmis. Praegune Pala koolimaja, millele on valminud ja valmimas juurdeehitisi, on ehitatud 1928. aastal ja arvestatud 200 õpilase jaoks. Vundamendimaterjal saadi Pala mõisa vana viinaköögi lammutamisest, metsamaterjal lähedalt metsast. Juurdeehitiste puhul püütakse järgida ühtset joont, arvestatakse juba olemas olevate hoonete ning maastikuga.
JAANIKA KRESSA
