Arutelud Eesti metsanduse oleviku ja tuleviku üle on aktiivsed. Teadlaste, poliitikute, kodanikeühenduste esindajate ja paljude teiste mõtted loovad ruumi seisukohtade kujundamiseks. Informatsioonivabadus on demokraatliku ühiskonna üks tunnus. Seejuures peab teave informeeritud otsuse tegemiseks sisaldama kontrollitud ja usaldusväärseid argumente ning fakte. See on eriti oluline tänases tõejärgsuses, kus emotsioonid ja isiklikud uskumused kaaluvad tihti üles faktid.
Eesti inimesed on rasketel hetkedel ikka vaadanud metsa poole. Mets on aidanud tuua lauale toidu, pakkunud toasooja ja kosutust meelele. Teisisõnu – rahuldanud põhivajadusi. Majanduslikult headel aegadel kipume pidama stabiilset töökohta ja sissetulekut enesestmõistetavaks ega mõtle, kust saavad alguse Eesti ühiskonna majandusliku edu lätted, mis kujundavad tööturgu ja edendavad heaolu. Nende olulisust hakatakse tõeliselt tajuma olukorras, kus suhteline heaolu on kõikuma löödud. Viimane aasta on olnud kõigile kurnav. Ootamatult puhkenud koroonakriisile on järgnenud majanduse kainenemine ja kohanemine muutunud reaalsusega. Metsa- ja puidusektoril on oluline roll Eesti majanduse kandmisel keerulisel perioodil.
Metsa- ja puidusektor hoiab elu Eesti maapiirkondades
Turbulentsel ajal ilmneb hästi Eesti suurima majandussektori, töötleva tööstuse, tähtsus. Selle üks olulisemaid harusid, metsa- ja puidusektor, on Eesti väliskaubanduse vedur ning suurim kaubandusbilansi tasakaalustaja. Samuti üks suurimaid tööandjaid.
Metsa- ja puidusektoriga on Eestis otseselt või kaudselt seotud 60 000 töökohta. Seda on sama palju, kui Lääne-Virumaal elanikke. Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja väljaspool tõmbekeskusi, andes tööd igale seitsmendale Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikule. Peamiselt töötavad metsa- ja puidutööstustes kohalikud, kes ostavad kaupu ning tarbivad teenuseid lähipiirkonnas. Seega mõjutavad sektoris loodud töökohad otseselt ka ümberkaudsete ettevõtete toimetulekut.
Samuti on lai majandusharude ring, kuhu sektori juured ulatuvad – alustades logistikast, lõpetades tööstustes paiknevate masinate tarkvara arendava IT-valdkonnaga. Ühtlasi jaguneb metsa- ja puidusektori tulu ühiskonnas väga laiapõhjaliselt. Sektori väärtusahel on ilmselt üks pikemaid Eestis, mis loob eelduse kasu saamiseks suurele hulgale erinevatele osapooltele. Olgu selleks näiteks maal toimetav metsaomanik või väikeettevõtjast mööblitootja.
Põhjusel, et sektori väärtusahel saab alguse Eesti metsades kasvavast kohalikust toorainest, on ka metsa- ja puidusektori Eestisse jääv lisandväärtus võrreldes paljude teiste sektoritega oluliselt suurem.
Maapiirkondade toimetulek ja tööturg on majanduse tõmbetuultele eriti vastuvõtlik. Metsa- ja puidusektor on pakkunud koroonapandeemiaga kaasnenud ärevuses olulist tuge ning kinnitanud enda rolli Eesti regionaalpoliitika ühe tugisambana.
Sektor pakub Eesti väiksemates piirkondades stabiilset ja rahvusvahelise mastaabiga tööd, mille palgatase ületab riigi keskmist. Tänapäevane puidutööstus vajab eksperte, kellel on teadmiseid elektroonikast, robootikast ja mehhatroonikast ning targad töökohad meelitavad talente. Võimalus töötada maailma tipptehnoloogiaga ja panustada Eesti ühe olulisema tööstussektori arengusse motiveerivad rajama kodu ning looma perekonda ka väljaspool Eesti suuremaid linnu.
Kujundab Eesti rohelist tulevikku
Puidu väärindamine toimub neljal astmel: energeetiline, mehaaniline, keemiline ja biotehnoloogiline. Seejuures kasvab lisandväärtus igal järgmisel tasemel hüppeliselt. Kui puidu mehhaanilisel väärindamisel on keskmine lisandväärtus töötaja kohta Eestis 32 000 eurot, siis keemilises töötlemises 183 000 eurot.
Oleme puidu mehaanilisel väärindamisel maailma tipus. Eestis valmistatud mööbli ja puitmajade kvaliteeti hinnatakse rahvusvaheliselt. Samal ajal toimub aktiivne teadus- ja arendustöö puidu keemilise väärindamise vallas, et uurida selle keskkonnasõbraliku ning taastuva materjali kasutusvõimalusi erinevates sektorites. Väikese riigina sõltume globaalsetest trendidest.
Täna ekspordime majaks ja mööbliks kõlbmatut paberipuud endiselt Põhjamaadesse, kus see keemiliselt väärindatakse. Seeläbi loodav tulu võiks jääda Eestisse ja edendada kohalikku elu. Audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et kui metsa- ja puidusektori ekspordimaht väheneks 3,4 miljoni tihumeetri keemilise töötlemise tooraine võrra ning seda väärindatakse hoopis Eestis, looks sektor tänase 2,2 miljardi euro asemel lisandväärtust 2,6 miljardit eurot, mis kasvataks nii otsest kui ka kaudset tööhõivet.
Samuti pole võimalik mööda vaadata globaalsetest kliimaprobleemidest. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kellel on pakkuda neile lahendusi. Puud talletavad endasse kasvades süsinikku, mis jääb pikalt seotuks sellest valmivasse tootesse. Puidu keemiline töötlemine, mille käigus valmistatakse mehaaniliseks väärindamiseks sobimatust puidusortimendist tselluloosi, bioplaste, tekstiili ja palju muud, võimaldab kasutada puitu alternatiivina naftapõhisele toorainele.
Eesti eesmärk on jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Puit on tulevikumaterjal ning metsa- ja puidusektor rohelise tuleviku kujundaja. Mul on hea meel, et uus valitsus on avaldanud soovi liikuda kiiremini rohepöörde suunas. Täna on Eestil valida, kas olla innovatsiooni vedur või uudsete lahenduste importija.
Henrik Välja,
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
