Suurem osa üleeilsetest puuistutajatest olid Sõpruse pargist seni vaid mööda sõitnud ? teel Tallinnast Tartusse või vastupidi. Nüüd oli põhjust lõpuks ka jalg maha panna ja labidas mulda lüüa.
“Maastikuarhitektuurilises ja dendroloogilises mõttes pole see park ehk väga unikaalne ega väärtuslik, küll aga on siin palju isikustatud, st kaalukate isiksuste poolt või mälestuseks istutatud puid,” ütles Sõpruse pargi rajaja Ants Paju kokkutulnuile sissejuhatuseks.
Tõepoolest: kui nimelistesse või mälestuspuudesse on läinud kasvõi kildki nendega seotud inimeste vaimust, siis võib vaid kujutleda, kui huvitavad ja sisukad on need “kõnelused”, mis siin vaimude tunnil toimuvad. Mõelda vaid, mida võiks öelda kahekordne Berliini olümpiavõitja, kõrge eani elanud Kristjan Palusalu noorelt hukkunud olümpiaratturile Lauri Ausile, Eesti diplomaatia üks teerajajaid Ernst Jaakson esimesele sõjajärgsele USA suursaadikule Eestis, Bosnias hukkunud Robert Frasure’ile või eesti teatri legend Salme Reek Poola laulukuulsusele Anna Germanile…
Oma puu istutasid üleeile Sõpruse parki nõukogude ajal 26 aastat (1962-1988) metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi juhtinud Heino Teder, vahepealse looduskaitse ja metsamajanduse riikliku komitee eesotsas ja keskkonnaministeeriumi sünni juures olnud Tiit Nuudi ning hilisemad keskkonnaministrid Tõnis Kaasik, Andres Tarand ja Villu Reiljan, tänavuse üldlaulupeo kunstiline juht, hiljuti Tartu linna aukodanikuks nimetatud Alo Ritsing, üks tantsupeo üldjuhtidest, Eesti Põllumajandusülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu juhendaja Jaanus Randma, Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet ja Jõgeva maavanem Margus Oro. Ühiste jõududega istutati veel nimelised puud keskkonnaministritele Toomas Freyle, Vootele Hansenile ja Heiki Kranichile ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhatajale Aet Maateele. Sümboolne puu sai mulda ka kõigi teiste laulu- ja tantsupeo üldjuhtide auks. Metsa- ja keskkonnameeste auks istutati tammed, laulu- ja tantsurahva auks pihlakad.
Europagas
Metsamehed ja kultuurirahva otsustas Ants Paju koos puid istutama kutsuda nii sellepärast, et tänavune puude istutamise aktsioon just nende ühistest mõtetest sündis, kui ka sellepärast, et puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning rahvuskultuur on õigupoolest kõige väärtuslikumad asjad, mis meil Euroopa Liitu astudes kaasa võtta olid.
Puid on Sõpruse parki istutatud kõigi üleeile pargis mütanud ministrite ajal. Heino Tederile oli Ants Pajul aga üks eriline sõnum. Teder oli nimelt see mees, kelle eriluba võimaldas värskelt diplomeeritud metsamehel Ants Pajul enne suunamisaja lõppu Metsainstituudist Lillevere-nimelisse kolhoosi tööle asuda.
“Kui teie mind omal ajal metsamajanduse süsteemist “välja lasksite”, siis ma lubasin, et teen selle, mis ma metsale võlgu jään, ajapikku tagasi. Väikest osa tehtust näete siin,” ütles Ants Paju üha lopsakust koguvale ja nüüd juba ka looduskaitse all olevale pargile viidates.
Mets ja rahvas
Tänavuse laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing on tegelikult metsameeste keskel omainimene: ta on olnud üle-eestilise metsameeste koori Forestalia dirigent selle asutamisest peale. Ja Forestalia koor on Sõpruse pargiga üsna üheealine ? 32 aastane.
“Puude istutamine on minu jaoks väga tuttav tegevus: igal suvel on meil Forestalia meestega mõnes Eestimaa paigas laululaager ja igal aastal oleme me laagri lõpus tamme istutanud,” ütles Alo Ritsing.
Küsimusele, miks metsaistutustalgud nii lauljate-tantsijate kui muu rahva hulgas nii populaarseks kujunesid, vastasid Alo Ritsing ja Jaanus Randma, et küllap püüdsid inimesed nii veidigi leevendada oma südamevalu eesti metsa saatuse pärast. Seda valu, mida süvendavad maanteid ja raudteid mööda liikuvate palgikoormate ja lagedaks raiutud metsatükkide nägemine.
Eesti metsas on olnud muidugi igasuguseid aegu.
“Julgen öelda, et meie omal ajal Eesti metsale kurja ei teinud, vaid hoidsime ta ilusti alles. Ja aitasime alal hoida ka elu maapiirkondades,” ütles eakas metsamees Heino Teder, kes nüüdki oma kodutalu maadele 12 hektarit metsakultuure rajanud.
“Nii terve kui on Eesti mets, nii terve on ka eesti rahvas,” võttis selle päeva tegemised kokku Kaupo Ilmet. Tõe huvides olgu siinkohal öeldud, et laulu- ja tantsupeo eelne puudeistutamine oli just tema idee, Riigikantselei rakendas selle ainult “eurovankri” ette.
Sõpruse pargis hakkab peatselt aga üsna suuri asju juhtuma: 13. juunist kuni 20. augustini saab seal Ants Paju eestvedamisel teoks rahvusvaheline graniitskulptuuri festival. Selle käigus valmivad taiesed annavad pargile hoopis uue dimensiooni.
RIINA MÄGI
