Mis on Eesti taasiseseisvusaja kolmandas metsaseaduses varasematega võrreldes teisiti?
Üks suuremaid seadusemuudatusi on erametsaomanikele mõeldud toetuste laienemine, näiteks toetus vääriselupaikade säilitamiseks. Ka metsamajandamiskavade koostamisele läheneb riik täiesti uut moodi ? kava saamiseks peab algatus tulema erametsaomanikult, samas kompenseerib riik kava koostamise kulud kuni 70% ulatuses.
Oluline muudatus on metsa uuendamise tagatisraha. See tuleb tasuda neil omanikel, kes kavandavad üle kahe hektari suurust lageraiet kõige viljakamates kuusikutüüpides. Samas peab kohe täpsustama, et metsa uuendamisega seotud kulud kaetakse sama tagatisraha arvelt.
Kellele on uus metsaseadus peamiselt suunatud?
Seaduse peamine sihtrühm on ligi 60 000 metsaomanikku, kuid ka metsatööstusettevõtted. Samas on seaduse eesmärk pidada silmas ka metsaelanike heaolu. Mõelgem ? meie metsades elavatel pruunkarudel on veel alles koht, kuhu talveuneks peitu pugeda, samas kui praktiliselt kogu Lääne-Euroopas on see loom liigina kadumas!
Kui suur probleem on Eestis ebaseaduslikud metsaraied?
Võrreldes 2-3 aasta taguse ajaga, on Eestis ebaseaduslike raiete osa märkimisväärselt vähenenud, jäädes aastas alla 30 000 tihumeetri, mis moodustab kogu Eesti keskmisest raiemahust alla 1% ja ei ole sugugi suurem kui mujal Euroopas.
Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsioon World Wildlife Fund on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Eesti ?jagab? 23 riigi hulgas Prantsusmaaga 7.?8. kohta. Kõige vähem on illegaalse metsandusega probleeme Inglismaal. Eestist parem on olukord ka Hollandis, Taanis, Belgias, Saksamaal ja naaberriigis Lätis. Enim on illegaalse metsandusega hädas Poola ja Iirimaa.
Kui palju üldse raiutakse aastas metsa?
Eestis kasvab mets ca 2,3 miljonil hektaril, see moodustab veidi üle poole meie maismaast. Eesti metsade taastumisvõime lubab aastas raiuda ca 10?12 miljonit tihumeetrit, mis lageraieks ümberarvestatult tähendab umbes 20 000-22 000 hektarit. 2005. aasta raiemaht jäi hinnanguliselt 6,5-7 miljoni tihumeetri piiresse ehk tublisti alla selle määra, kust oleks kannatama hakanud taastumisvõime. Nii et Eesti metsi raied ei ohusta, neid võiks senisest rohkemgi olla.
Nii et lageraie ei ole metsa lõpp?
Ehkki lageraie võib tunduda koleda teona, on see siiski sama loomulik nagu sügisene viljalõikus ? kui vili on küps, siis tuleb see koristada. Lageraie on osa metsakasvatusest, sellega pannakse alus uue metsapõlve tekkele.
Kas igas metsas võib sae käiku lasta?
Lageraiet ei saa teha täiesti “vabal käel?, arvestama peab piirangutega, ennekõike raie vanuse ja raielangi suuruse osas. Mööda ei saa minna ka looduskaitselistest huvidest, näiteks tuleb täita bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks seatud tingimusi. Kolmandik Eesti metsadest on hoiu- ja kaitsemetsad. Hoiumetsa majandamine toimub ainult looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks, näiteks tohib hoiumetsas puid maha võtta mõne kaitsealuse taime valgustingimuste parandamiseks. Kaitsemetsades on kombineeritud puidu saamine ja looduskaitse.
Riik toetab metsaomanikke väärtuslike elupaikade kaitsel ka tulundusmetsades, selleks on erametsaomanikega juba sõlmitud 160 lepingut ligikaudu 400 hektaril. Ka Riigimetsa Majandamise Keskus kaitseb vääriselupaiku riigi tulundusmetsades ligikaudu 13 500 hektaril.
Kas mets teeb rikkaks?
Kui pidada rikkuseks metsa sotsiaalseid, kultuurilisi ning keskkonnaalaseid väärtusi, siis nende poolest on Eesti metsad vägagi rikkad. Kui aga rääkida metsa majanduslikest väärtustest, siis tuleb meeles pidada, et metsa kasvatamine on väga pikaajaline investeering, mille kasu on üldjuhul võimalik lõigata alles järgneval inimpõlvel. Seni nõuab metsa majandamine valdavalt vaid kulutusi. Kui reeglina hinnatakse investeeringut kasumlikuks alates ca 10-15 protsendist, siis Eesti erametsanduse puhul on sellist kasumlikkust raske saavutada.
Metsast elatuda on võimalik juhul, kui metsaomand on üle mõnesaja hektari ning koosneb eri vanuses tulundusmetsast. Samas ? metsamaterjali ja puidutoodete väljavedu on olnud aastaid riigi väliskaubanduse tasakaalustaja. Ka annab metsandus maksude näol olulise osa riigi ja kohalike omavalitsuste tulubaasist.
Kui paljudele inimestele annavad Eesti metsad tööd?
Kui teistes majandusharudes on töökohti vähemaks jäänud, siis metsasektoris on viimase 10 aasta jooksul loodud juurde üle 15 000 töökoha, neist 10 000 puidutööstuses ehk teisisõnu ? iga 13. töökoht Eestis on seotud metsa või puiduga. Paljudes maakohtades on metsandus peamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa- ja puidusektor annavad kokku 6,1% SKP-st.
Kuidas hinnata Eesti metsanduse seisu teiste EL riikidega võrreldes?
Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitse- ja hoiumetsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärgiks polegi metsandusest tulu teenida. Eesti on ca 30-protsendilise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on kaitse all 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest.
Küsitles Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast
