Mesinik vastutab oma lindude eest ja peab tegema õigeid otsuseid õigel ajal. Tuleb vaadata ilma ja tegutseda vastavalt sellele.
Kevad oli sel aastal mesilaste jaoks väga raske. Pikalt tuli oodata sooja ja paljud pered jäid hätta, sest areng jäi hiljaks. Oli mesinikke, kes andsid oma mesilastele lisatoitu. Lisatoitudeks on palju erinevaid võimalusi – kes annab suhkrulahust ja kes kasutab kaubandusest varutud spetsiaalset toidusegu, millesse on lisatud ka vitamiinid. „Enim hobimesinikke kasutab ikka vanakooli tarkust ja lahustab soojas vees suhkru. See on parem lahendus, sest nii ei satu midagi üleliigset mee hulka. Iga taru vajas keskmiselt 12 liitrit,” tõdes Palamuse hobimesinik Vaido Zimmermann. Ka on suhkrusiirupiga toidetud mesilastel talvel tarudes toiduomastamine parem, sest see ei hangu ja ei tekita mesilastel ka kevadel kõhulahtisust.
Selle aasta suvi oli kummaline
Esimene pool suvest oli ju soe ja tundus, et tuleb hea meeaasta, aga ometi oli õietaimi vähem kui oleks oodanud ja nektarit neis nappis. Mee saagikus oli eelmise aastaga võrreldes lausa 30% madalam. „Üllatavalt on mee tarbimine kasvanud, sest tundub, et mett ostetakse rohkem,“ ütles Zimmermann.
Mõts ja Mesi omanik Maardla külast Margus Reimand tunnistab, et tarude ligiduses pole ühtegi tatrapõldu, kuid ometi tundis mees tatramaitset. Ta avastas, et tema mesilased on selle üsna kaugelt tarudesse toonud. „Tarude läheduses olevatel põldudel keerispeaõite pärast küll lahinguks ei läinud, kui oli näha, et seistakse õie juures lausa järjekorras. Õitsemise aeg on ju üsna lühike. Ka 2007. aasta oli sama kehvake,” sõnab Margus.
Põllumehed on aastatega muutunud arvestavamaks ja nüüd ei ole päevasel ajal põlde enam pritsitud vahenditega, mis mesilastele liiga teevad. Mesinikud on märganud, et kui näiteks ligidalasuvat rapsipõldu pritsitakse, siis mesilased muutuvad lõhna tõttu kurjaks. Meie oma kohalikud mesilased ongi kurjemad, kui näiteks itaalia omad, kuid nad on ka töökamad.
Sügisel andsid mesinikud oma mesilastele talve üle elamiseks lisatoitu, muidu ei suudaks pered talvituda. Just sellel aastal oli see väga vajalik, et järgimisel aastal mesilaspered oleksid tugevad ja terved. Kõige suuremaks mureks on varroalest, mis on parasiitne lest, kes nakatab mesilasi ja hauet, põhjustades varroatoosi. Varroalestast on saanud tänapäeval kõige ohtlikum meemesilaste haigusetekitaja. Sel mesinikul, kes väidab, et tema mesilased sellega mures ei ole, soovitavad teised mesinikud muretseda prillid, et hästi näha.
Aastaring on selleks ajaks ümber saanud
Mesilased on selleks aastaks oma töö lõpetanud ning valmis talvepuhkuseks. Selleks, et ka talvel tarud terved püsiksid, on mesinikel enamik tarusid aedadega piiratud.
Karu vastu see kaitseb, aga nugise, rähni ja tihaste eemale hoidmiseks tehakse tarudele talveks võrkudest mütsid pähe. „Mets ei jäta kunagi hätta, aga sellel aastal polnud sealgi olukord kiita,” tunnistab Heli talu mesinik Veiko Lippur. „Lisaks olen karu lausa oma toa ligidalt minema pidanud peletama. Ilma aedade ja karjusteta enam ei saa. Mesilaste kõige suurem vaenlane on aga mesinik ise ja kui otsused on õiged, siis on mesilaste tervis ka korras.”
ULVI TAMM
