Mis on Koolitantsu festival?
Järgmisel aastal üheteistkümnendat korda toimuv festival Koolitants, mida kuuendat aastat korraldab Eesti Tantsuagentuur, on suunatud tantsu harrastavatele noortele. Eesmärgiks on motiveerida noori väljendama end läbi liikumise ja tantsu.
Festivali põhitingimus on, et esitatavad tantsud peavad olema noorte ja nende juhendajate omalooming. Ja tänu Koolitantsule on tõusnud ka avalikkuse tähelepanu ning rohkem on hakatud väärtustama tantsuõpetajate tööd.
On piirkondi, kus tantsimine on eriti populaarne, näiteks Pärnu kant, kuid ega ka meie siin Jõgeval või väga nuriseda. Tantsulembelisi lapsi ja noori on meil küll, kuid puudu on tantsuõpetajatest. Õigem oleks öelda, et tantsuõpetajatel on puudu enesekindlusest. Ei juleta oma tööd näidata, seepärast ongi hea, et Koolitants tuleb peaaegu meile koju.
Kui algaja rühm läheb kohe piirkondlikku vooru ja tantsib kõrvuti juba aastaid koos tantsinud rühmaga, siis see taseme vahe võib ära ehmatada ja nii mõnelgi edasitantsimise isu ära võtta.
Kohalik Koolitantsu eelvoor on hea hüppelaud. Eelnevatel aastatel on mitmed head tantsud jäänud siia Jõgeva lavale, juhendajad ei ole julgenud edasi minna. Nüüd loodame, et kui nad saavad kinnitust Koolitantsu eelvooru ?üriilt, siis näeme märtsikuus toimuvatel piirkondlikel eelvoorudel mitmeid Jõgevamaa tantsurühmi, kes siiani ei ole veel ametlikult Koolitantsul osalenud.
Millised on Jõgeva kultuurikeskuse varasemad kogemused Koolitantsu festivalil?
Jõgeva Kultuurikeskuse laste ja noorte huvikooli tantsustuudio noored on festivalil osalenud neli aastat, üks aasta jäi vahepeal küll vahele. Huvi selle vastu on suur. Need noored tantsijad, kes ei osale ise tantsudega, on alati vaatamas ja kaasa elamas.
Milles peitub Koolitantsu populaarsus?
Noored saavad kokku ? see on festival, pidu ja võimalus leida uusi tuttavaid. Hea võimalus tutvustada oma tegemisi ja näha, millega tegelevad eakaaslased teistes Eesti paikades. Väiksemate kohtade noortele on see supervõimalus esineda suurtel lavadel. Tuleval aastal toimuvad suuremad esinemised ?Vanemuises?; Estonias?, samuti Pärnu Kontserdimajas. Noorte jaoks on väga oluline ka suur publik, kes tormiliselt kaasa elab.
Oma rühmade kogemusel võin öelda, et see tunne, millega nad lavalt ära tulevad, võtab kananaha ihule. Õnneks pole need noored, kellega mina töötan, seadnud endale festivalil osalemise tingimuseks võitu. Neile lihtsalt meeldib esineda.
Eelmisel aastal, Koolitantsu juubeliaastal, saime me vanema rühmaga 10-12 klassi vabatantsu kategoorias finaali. See oli meie jaoks sama, mis lotovõit. Meie jaoks pole mõeldav, et me sellel ei osaleks. Osaleme me siis esinejatena või publiku hulgas, kuid mööda see festival meist ei lähe.
Kuidas sünnivad võistlustantsud?
Ideed tantsudeks tulevad elust enesest, mõni mõte tuleb öösel, mõni päeval, mõne annavad tantsijad. Eelmisel aastal osalesime vabatantsuga ?Pime tuba?, mis on tehtud Alo Mattiiseni muusikale. Idee oli juba kaks ja pool aastat tagasi, kuid teostuseni jõudsime alles eelmisel aastal. Nii on mitme tantsuga.
Mõni tants tuleb aga lihtsalt. Kõige raskem on tekitada emotsiooni, millega tants lavale tuua. Selleks, et keha ei valetaks, on vaja see mõttega ühele lainele viia. Oluline on ka juhendaja ja tantsijate vahelisel koostöö.
Kui on ikka ebamugav tantsida või on kava ebaloogiline, tuleb leida võimalus selle parandamiseks ja tantsijate poolsed tähelepanekud on vajalikud. Erinevatele tantsurühmadele tantse tehes peab arvestama ka nende ealiste iseärasuste ja füüsiliste võimetega.
Mulle meeldib kõige rohkem tegelda lastega, eriti pisikestega, samas on ka noortega tore tööd teha. Laste puhul on areng kiiremini näha kui täiskasvanutel.
Kuidas sattusite tegelema tantsimisega?
Tantsu juurde jõudsin täiesti kogemata. Üksteist aastat tagasi, kui tulin Jõgevale tööle, kutsuti ka rahvatantsurühma tantsima, see oli mu esimene kokkupuude tantsuga. Kaks aastat hiljem õnnestus saada sisse Viljandi Kultuurikolled?i tantsukateedrisse, kus neli aastat õppisin, kuid diplomini ei jõudnud.
Miks ma valisin tantsimise, seda ei tea, saatus vist oli selline, et nii tantsukauge inimene nagu ma olin, sattusin selle ala peale. Aga ega ma ei ole pidanud kahetsema. Olen küll mõelnud, et mida ma teeksin, kui ei peaks enam tantsu õpetama, kuid vastust pole leidnud.
Mida teha, et lapsed hästi tantsima hakkaksid?
Eks siin ole igal õpetajal omad nipid ja saladused, kuid kõik hakkab ikka mõtlemisest. Vajalik on kindel kord, üksteisemõistmine. Siin on nii palju pisiasju, mis hakkavad koos tulemust andma.
Tantsijalt ei tohi ära võtta tegemise lusti. Praegu on hästi populaarne vabatants. Paljud tantsuõpetajad peavad seda ainuõigeks, kuid kui tantsija pole veel üles leidnud oma õlgu ja puusi, on seda raske teha. Tantsustuudios püüame me lastele anda kõike: nii vabatantsu, estraaditantsu kui ka rahvatantsu. Olulisel kohal on ka võimlemine ja kehakool. Ja muidugi peab hästi kannatlik olema. Õnneks on juba elu selline, et inimesed on väga erinevad.
Iga tantsija on omanäoline, omandab tantsu erinevalt, kuid kui tasa sõuad, siis kaugele jõuad. Oma osa mängivad siin ka tantsuõpetaja isikuomadused ? kas õpetaja tahab kohe head rühma, kellega esinemas käia, või lähtub ta igast tantsijast eraldi, arvestades tema omapära.
Millega tegelete peale tantsu õpetamise veel?
Põhiliselt tegelengi tantsuga, olen ka Jõgeva kultuurikeskuse laste ja noorte huvikooli huvijuht. Õnneks tööd on ja seda ei ole vähe. Kultuuritöö on selline töö, mis sageli ei paista välja, ja inimesed, kes sellega pole kokku puutunud, seda ei mõista.
On levinud ka arvamus, et rahvakultuur on asi, mis toimib ise ja milleks vaja veel selles vallas töötada ja inimestele palka maksta ? tehku oma lõbuks.
Oleme teiste tantsustuudio õpetajatega teinud tööd selleks, et lisaks füüsilisele arendamisele anda lastele ka muud; kasvatada haritud kultuuritarbijaid, kes oskavad hinnata ka teisi tegijaid. Innustame neid tegema oma tööd hingega. Tantsutunnid on nagu väike maailma mudel. Tantsuga saab siduda matemaatikat, kirjandust, füüsikat, anatoomiat. Selles on ka sotsiaalseid probleeme.
Tants on emotsiooni väljendus keha abil. Need noored, lapsed ja ka täiskasvanud, kes tegelevad tantsuga, on avatumad, julgemad ja teiste suhtes mõistvamad.
EVA KLAAS
