|
|
Mereakadeemia juhtkond toetab merendusklassi asutamist Mustvee gümnaasiumis ning selle võimalikult kiiret käivitamist. Selle kohta allkirjastavad osapooled lähiajal ka vastava koostööleppe. |
Kas merehariduse andmist alustatakse juba põhikoolis näiteks valikainetega 6. – 9. klassi õpilastele, on läbirääkimiste küsimus. Õppetöö hakkab tulevases merendusklassis toimuma eesti keeles ja loodetavasti avatakse uus õppesuund aasta või paari pärast.
Kolmapäeval Mustveed külastanud Eesti Mereakadeemia delegatsioon eesotsas rektori Heiki Lindperega tutvus Mustvees mõlema kooliga, kohtus linnavalitsuses omavalitsusjuhtidega ning käis ka Peipsi ääres.
Tuleb mõelda piirkonna õpilastele
Mustvee linnapea Urmas Laur rääkis, et linnas alustati merendusklassi teemalise debatiga mullu 6. juunil ja on peetud mitu ajurünnakut. “Käärisime juba mullu suvel käised üles, kuid et uue rektori valimine mereakadeemiale viibis, tuli oodata aega, mil kõrgkoolis uus juhtkond ametisse asus,” tõdes ta.
Lauri sõnul on Mustvee linn oma koolide õpilaste arvu vähenemisele näkku vaadates pidanud tunnistama, et vajalik on kaasata ka ümbritseva piirkonna noored. Mustvee Gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul õpib praegu linna kahe kooli gümnaasiumiklassides kokku 101 õpilast. “Meil on 15-19 õpilasega klassid. Tulevikus õpilaste arv väheneb. Kui orienteerume ainult oma piirkonna lastele, siis võib nelja-viie aasta pärast gümnaasiumi jääda vaid 50-60 õpilast.”
Direktori hinnangul võiks merenduse õppesuund olla piirkonna õpilastele atraktiivne. Selleks on aga vaja õpilaskodu.
Mereakadeemia nõunikekogu liige, Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing ütles, et nüüd tuleb kohtuda uue haridus- ja teadusministriga ning merendusklassiga seoses väga konkreetsed tähtajad kindlaks määrata.
Klass avatakse aasta-paari pärast
Endine Jõgeva maavanem ja praegune Riigikogu liige Aivar Kokk loodab, et merendusklass avatakse aasta või kahe pärast ja loodetavasti tulevases Mustvee riigigümnaasiumis.
Marianne Kivimurd-Tarelkina kinnitusel on Mustvees merendusklassi avamine 2012. aasta sügisel reaalne. “Oleme koos arutanud, et merendusklass võiks olla gümnaasiumis kolmas õppesuund. Kui teeme seda ise, siis jääks see kindlasti n-ö ringi tasemele. Kui teame, et meil on mereakadeemia tugi olemas, siis saame ehk õpilastele kutseoskusi anda,” märkis ta.
Mullu sügisel käis Mustveest bussitäis lapsi Eesti Mereakadeemias ekskursioonil, nende hulgas oli ka põhikooli õpilasi.
“Nad olid koolist vaimustuses. Kui nad teavad, et samasugust haridust võib ka Mustvees saada ning Tallinnas praktikal käia, hakkab poistel mõte kohe liikuma,” rääkis koolijuht.
Urmas Lauri kinnitusel hakkavad nad edaspidi mereakadeemia õppeprorektoriga tihedamalt suhtlema. “Me loodame kooli kompetentsele abile,” lisas ta.
“Mõistagi on merendushariduse käivitamiseks tarvis ka tugevat kohalikku initsiatiivi ja omavalitsuse kaasabi,” on Kokk varem öelnud.
Saksing meenutas, et merendushariduse andmine Peipsi ääres oli kõneaineks juba 2004. aastal, kui toonane peaminister, praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Peipsi piirkonda külastas. “Siis rääkisime merendusklassi avamisest endise Kallaste kutsekooli hoones. See plaan jäi aga teostamata,” ütles Saksing. Merendushariduse edendamine Mustvees oli kõneaineks ka maakonna arengukonverentsil 2005. aastal.
i
HELVE LAASIK
