Jõgeva Linnaraamatukogu lugemissaalis saab 16. oktoobrini vaadata akvarellinäitust “Meister ja meistritööd”. Näitusepiltide autor on Meister kahes mõttes: nii akvarellialase meisterlikkuse kui ka nime poolest.
iii
Ülle Meistrit tuntakse eelkõige raamatuillustraatorina. Praeguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetaski ta 1973. aastal raamatukujundajana. Sellest sündmusest möödunud aja jooksul on ta joonistanud pilte nii paljudesse raamatutesse, et ta ise ka ei tea päris täpselt, kui paljudesse nimelt.
Raamatut kujundades pole kunstnik, teadagi, päris vaba, sest pildimaailm, mille ta loob, peab olema ju teksti teenistuses. Eriti vähe vabadust on kunstnikul õpikut või teadusväljaannet illustreerides: siis tuleb asju mõnikord väga tõepäraselt ja detailitäpselt kujutada ning lisaks sellele veel suur hulk visuaalset infot väikesele pinnale ära mahutada.
Võite siis arvata, mis tunne valdab kunstnikku, kui ta vahel harva oma lõbuks maalida saab.
“No siis ma võtan just niisuure paberi, kui ise tahan, ja maalin sinna just seda, mida ise tahan!” ütles Ülle Meister.
Ükskord otsustas ta näiteks Norra koske maalida ja võttis selleks peaaegu maast laeni ulatuva paberipoogna. Selle ülemise otsa täismaalimiseks tuli muidugi tooli peale ronida. See oleks võinud isegi halvasti lõppeda, sest kunstnikel on teatavasti komme vahepeal tööst mõned sammud eemale astuda ja poolikut pilti distantsilt silmitseda…
Norra kose pilti Jõgeva Linnaraamatukogus näha ei saa, küll aga paljusid teisi Meistri meistritöid. Kui püüda neid kuidagi ühise nimetaja alla viia, võib vist öelda, et kunstnik on akvarellidel kujutanud paiku, kus temasuguse rahuliku ja looduslähedase inimese hing puhkab: mereranda, lillekirjut aasa, mõnusaid äraolemise kohti Läänemaal Martna vallas Kokre külas asuvas maakodus. Eriti hästi kukub Meistril välja sammaldunud kivide maalimine. Küllap pakub akvarellitehnika selleks ka paremaid võimalusi kui mõni teine. Akvarellitehnika ei ole tõesti lihtsate killast, aga Ülle Meister valdab seda, nagu öeldud, meisterlikult.
Sangadega helikopter
Kui kunstnik näituse avamisel raamatukogu lasteosakonna töötaja Jaana Koppeli poolt ja publiku hulgast esitatud küsimustele vastas, kippus jutt siiski rohkem raamatute illustreerimise ümber keerlema. Ülle Meister meenutas, et ühed esimesed raamatupildid, mis talle lapsepõlves mõju avaldasid, olid Edgar Valteri omad. Näiteks need, mille ta joonistas Heino Väli raamatu “Kui vanaema tukastab” tarvis.
“Need olid lihtsalt nii elavad ja panid kujutluspildi kui filmi peas jooksma,” ütles Ülle Meister.
Ka tema ise on püüdnud raamatutesse selliseid “elavaid” pilte joonistada, iseasi, et mõni tekst inspireerib kujundajat rohkem ja mõni vähem. Küsimusele, mida ta siis ette võtab, kui inspiratsioon tulla ei taha, aga pildid ikkagi tähtajaks valmis peavad saama, vastas Ülle Meister, et ajapikku on ta sellegi häda vastu rohtu leidnud.
“Mõnikord “tõmban” ennast “käima” nii, et valin tegelaste seast mõne huvitavama tüübi ja hakkan talle sobivat väliskuju otsima,” ütles Ülle Meister. “Teinekord püüan leida jälle mõne sellise tekstilõigu, mis mingi pildi silmade ette toob.”
Ülle Meister on enda sõnul kohusetundlik inimene ja püüab tellimustööde tähtaegadest kinni pidada. Kui kohusetundest töö tegemine aga sellise üleväsimuseni viib, et paberile lauslollused tekkima hakkavad (ükskord avastas kunstnik näiteks, et on helikopterile mingid veidrad sangad külge joonistanud!), siis tuleb kohusetunne kus see ja teine saata ning lihtsalt magama minna.
Kirjanikest on Ülle Meistril kõige soojemad ja viljakamad koostöösuhted kujunenud Leelo Tunglaga.
„Oleme enam-vähem ühevanused ja sarnase mõttelaadiga inimesed ning tänu pikaajalisele suhtlemisele mõistame teineteist poolelt sõnalt ega pea midagi pikalt lahti või mitu korda üle seletama,” ütles Ülle Meister.
Tellitud hernetont
Kui üldiselt saab raamat alguse kirjaniku ideest, siis Leelo Tungla ja Ülle Meistri ühistööna valminud „Hernetont Ernestiine” sündis hoopis nii, et kunstnik pöördus kirjaniku poole palvega, et too kirjutaks hernetondist kõneleva loo, sest tal oli hirmus isu sellist lugu illustreerida.
„Iga kirjaniku jutule ma sellise palvega minna poleks julenud, Leelo juurde aga küll,” ütles Ülle Meister. „Tal läks mu palve täitmisega natuke aega. Kui vahepeal kohtusime, siis ta jälle vabandas, et pole aega saanud hernetondist kirjutada. Aga lõpuks tuli sellest väga tore lugu.”
Juhtusin umbes aasta tagasi nägema Rakvere Galeriis Ülle Meistri, Milvi Torimi ja Valli Lember-Bogatkina raamatuillustratsioonide näitust ja kõige enam jäid sellelt meelde just „Hernetont Ernestiine” pildid. Toona ei osanud ma seletada, miks. Tagantjärele arvan, et küllap kiirgas neist piltidest autori rõõmu selle üle, et saab ka raamatut kujundades ometi kord joonistada just seda, mida ise tahab.
Pärit on Ülle Meister Ida-Virumaalt Lüganuselt. Praegu elab ta suurema osa aastast Kokrel maakodus, mille ta koos sõbranna perega aastakümneid tagasi soetas. Tallinna korteris viibib ta nii vähe kui võimalik.
„Aeg-ajalt peab ikka Tallinnas käima: selleks, et „pildil” olla ning kirjastajale enda olemasolu meelde tuletada. Aga tõeliselt hästi tunnen ma end ikka maal,” ütles Ülle Meister. „Nüüdseks olen juba nii ära „metsistunud”, et isegi maakonnakeskusesse Haapsallu minnes mõtlen, et saaks ruttu selles, teises ja kolmandas vajalikus kohas käidud ning esimesel võimalusel tagasi maale, sealsete toimetuste juurde.”
Ajaks, mil Jõgeva Linnaraamatukogu ülakorrusel on väljas Ülle Meistri akvarellid, pandi alumisele korrusele laste lugemissaali välja näitus tema illustreeritud raamatutest. Huvitav oli seda vaadata kunstnikul endalgi. Kõige värskem raamat sellel näitusel — Leelo Tungla „Mustamäe sussimurdja” — oli nii värske, et illustreerija polnud seda ise veel õieti näinudki.
Ülle Meistri akvarellide näitus või õigemini näitusmüük Jõgeva Linnaraamatukogus sai teoks Jõgeval tegutseva akvarelligalerii Kala vahendusel.
„Mõtlesin, et praegusel stressirohkel ajal võiksid Ülle Meistri ilusad, rahulikud ja meisterlikud pildid inimestele rõõmu pakkuda,” ütles galerii üks omanikke Gennadi Lapin.
Linnaraamatukogu ja Ülle Meister sõlmisid aga juba kokkuleppe kunstniku originaal-raamatuillustratsioonide näituse Jõgevale toomise asjus.
iii
RIINA MÄGI
